Vana-Varbla mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Kirik
|Nimi = Vana-Varbla mõis
|Pildinimi = Vana-Varbla-1.jpg
|Pildiallkiri = Vana-Varbla mõis
13. rida:
}}
'''Vana-Varbla mõis''' (''[[saksa keel|saksa]] algselt Werpel hiljem Alt-Werpel'') oli [[mõis]] [[Varbla kihelkond|Varbla kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Kaasajal asub kunagine mõisasüda [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Varbla vald|Varbla vallas]]. Mõisahoone ei ole säilunud.
Algselt kuulusid [[Varbla]] alad Soontagana muinas-kihelkonda. Ristisõdijate vallutuste tulemusena olid aastaks 1226 Soontagana maad ristitud ning maid valitsesid Mõõgavendade Ordu ning seejärel Saare-Lääne piiskopkond. Lihulas resideerunud piiskop läänistas osa maadest oma ustavatele vasallidele. Nii jagatigi [[Vaiste]], [[Saulepi]] ja [[Varbla]] alad Fahrensbachile. Fahrensbachid olid need alad endale saanud pärisomandiks juba aastaks 1382. Seejärel lasi Wilhelm von Fahrensbach (Farensbach) ehitada uue mõisa Varblasse. Esmakordselt mainitakse mõisa kirjalikult 23. aprillil 1426. Siis kutsuti kohta nimega Werpel ja see nimi oli seejärel kasutusel veel sajandeid. Ürikutesse sattus aga Varbla selle mõisa maade läänistamise ja müümisega seoses tekkinud tüli tõttu piiskop [[Christian Kuband]]iga. Aastal 1426 nähtavasti Fahrensbach ise enam Varbla maade omanik ei olnud, sest olevat need edasi müünud Saare-Lääne piiskopile Caspar Schuwenflugile, kes aga suri juba 1423.a. Kas see päris nii oli, pole selge, sest veel aastal 1511 on Varbla mõisa omanikuna mainitud Elisabeth Fahrensbachi, kes oli abielus Diedrich Tiesenhauseniga.
| |||