Erinevus lehekülje "Constantinus Suur" redaktsioonide vahel

 
===Sõjavägi===
PretoriaaniConstantinus prefektideltpäris võetioma äraisa sõjalineConstantiuse võimkäsutuses ningolnud prefektuuridesarmee, paiknevaidmis üksusisarnanes hakkasidDiocletianuse juhtimaja uuedteiste sõjalisedtetrarhide juhid (''magistri militum'').<ref>Treadgoldarmeedega, Warren.mille Lk.puhul 22.</ref>paiknes Pärastosa Mulviusevägedest sillapiiridel lahingutning saatisüks laialiväliarmee pretoriaani kaardiväe. Vajadus keisri ihukaitseväe järele säilis, mille tulemusena võis Constantinus moodustadaehk ''scholae palatinaecomitatus'', misoli tegutsesidotseselt keisriiga otsealluvuses,tetrarhi et välistada sellise üksuse juhi võimalik võimuhaaramise katsekäsutuses.<ref>SouthernElton, PatHugh. Warfare and Military. - The RomanCambridge army:Companion ato socialthe andAge institutionalof historyConstantine. OxfordCambridge, 2007New York. 2012. Lk. 254326.</ref> 325. aastast pärinevas seaduses eristati kolme väeliiki: [[comitatenses]], ''ripenses'' ning ''alares et cohortales''. <ref>Southern, Pat. Lk. 250</ref> Kreeka ajaloolane [[Zosimos]] süüdistas Constantinust piiride nõrgestamises. Inglise ajaloolase Pat Southerni arvates soosis Zosimos veendunud pagana Diocletianust ning halvustas Constantinust, kes levitas kristlust.<ref>Southern, Pat. Lk. 254</ref> Constantinuse ajal võeti pretoriaani prefektidelt ära sõjaline võim ning prefektuurides paiknevaid üksusi hakkasid juhtima uued sõjalised juhid (''magistri militum'').<ref>Treadgold, Warren. Lk. 22.</ref> Pärast Mulviuse silla lahingut saatis laiali pretoriaani kaardiväe. Vajadus keisri ihukaitseväe järele säilis, mille tulemusena võis Constantinus moodustada ''scholae palatinae'', mis tegutsesid keisri otsealluvuses, et välistada sellise üksuse juhi võimalik võimuhaaramise katse.<ref>Southern, Pat. The Roman army: a social and institutional history. Oxford, 2007. Lk. 254</ref>
 
===Usupoliitika===
274

muudatust