[[File:Stefan Batory. Стэфан Баторы (1576).jpg|thumb|Poola kuningas, transilvaanlane Stefan Bathory (1576)]]
[[1577]]. aasta juunis kogus Ivan Groznõi Pihkva all sõjaväge ja suundus isiklikult 11. juulil<ref>http://department.monm.edu/history/urban/books/Henning%20Part%20Three%201577-1590.htm</ref> selle eesotsas endise Riia Peapiiskopkonna kaudu Liivimaale. Kõigepealt allutativallutati pealeVilaka (''Marienhausen'') ja suunduti sealt lõuna poole<ref>[http://books.google.ee/books?id=WcsGAAAAYAAJ&pg=PA186&dq=Kirchspiel+Laudon&hl=en&sa=X&ei=aCPtUsDfOsXm7Aax-oCICg&ved=0CF4Q6AEwCDhG#v=onepage&q=Kirchspiel%20Laudon&f=false, Scriptores rerum livonicarum: Bd. I. Balthasar Russow., lk. 123]</ref>. Peale lühikest suurtükituld allutati omale Räisaku eelpost ja abilinnus Lutsi, seejärel Räisaku, kust suunduti Vana-Väinale ja sealt edasi [[Krustpils]]i ja Liivi – Keskmaale ([[Vidzeme]]).<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 239</ref> Lutsi alistus läbirääkimiste teel vabatahtlikult 25. juulil. Linnuse saksa garnison eesotsas pealiku Jürgen von Oldebockumiga viidi koos perekondadega Pihkvasse, kus neid koheldi siiski hästi. Venelased määrasid linnusepiirkonna vojevoodiks Grigori Fjodorovitš Kolõtšjovi (Goša) ja saatsid linnuse tugevdamiseks sinna 37 püssi, 282 puuda püssirohtu, 3400 kuuli ja 22 puuda tina.
[[1581]] saabus sõjakäigult Pihkvasse naasev Poola kuningas Stefan Bathory Lutsisse. Venelased keeldusid linnust loovutamast ja hakkasid linnuseväravate juurde läbirääkimistele saabunud poola delegatsiooni tulistama. Kuningas ei hakanud tormijooksu korraldamisega vaeva nägema ja lahkus.
