Vene-Rootsi sõda (1808–1809): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
24. rida:
1807. aasta augustis ründas [[Suurbritannia kuninglik laevastik]] Taani pealinna Kopenhagenit ning rünnaku käigus hävitasid pool linna, viisid kaasa Taani laevastiku laevad ja hävitasid [[dokk|dokid]] ja mereväe[[arsenal]]i. Suurbritannia kuninglik laevastiku rünnaku põhjuseks oli [[Taani kuningas|Taani kroonprintsi]] [[Frederik VI]] keeldumine anda üle Suurbritanniale kogu Taani laevastik ja anda luba [[Sjællandi piirkond|Sjællandi piirkonna]] okupeerimiseks. Suubritannia kartis, et Taani liitub Prantsusmaaga [[Kontinentaalblokaad]]s, kuigi Taani oli vältimaks enda tõmbamist Prantsusmaa ja Suurbritannia vahelisse suurkonflikti, sõlminud [[1800]]. aastal Rootsi-Vene-Preisi [[relvastatud neutraliteet|relvastatud neutraliteedilepingu]]. Et Taani valitsus keeldus liidust välja astumast, ründasid inglased viitseadmiral [[Horatio Nelson]]i juhtimisel [[1801]] Taani laevastikku [[Reidilahing]]us [[Kopenhaagen]]i all. Suurte kaotuste hinnaga hävitas Nelson suure osa Taani laevadest.
 
Venemaa keisrikoda, kes oli seotud sugulussidemetega Taani kuningatega ([[Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia]]) ning oli olnud ka Taani sõjaline liitlane, astus sõtta Suurbritanniaga. Ettevaatusabinõuna Suurbritannia laevastiku vastu [[Läänemeri|LäänemerreLäänemerel]], nõudidnõudis Venemaa RootsistRootsilt Läänemere sulgemist teiste riikide sõjalaevadele. Rootsi kuningas [[Gustav IV Adolf]] keeldus nõudmisest, kuna kavatses laiendada oma valdusi [[Taani-Norra]], [[Norra]] valduste arvel.
 
==Sõjategevus==
Vene väed alustasid sõjategevust 1808. aastal ning veebruarikuus ületas Vene armee sõda Rootsile sõda kuulutamata Soome
piiri ning alustas kiiret edasiliikumist, kohtamata Soome–Rootsi vägede erilist vastupanu ning vallutasid [[Helsingi]] ja [[Hämeenlinna]].
 
36. rida:
Rootslased tegid küll katseid haarata enda kätte initsiatiivi ning saavutasid ka 1808. aasta juulis mõned lahinguvõidud, kuid augustis pöördus sõjaõnn taas Venemaa poolele. Sõjategevus kestis siiski veel umbes aasta ning lõppes 1809. aasta hilissuvel.
 
Vene-Rootsi sõda puudutas [[Eestimaa kubermang]]u alasid. 1808. aasta augusti alguses kohtusid Hankoniemi lähistel Venemaa [[Balti laevastik]]u sõjalaevad, (viitseadmiral [[Pjotr Hanõkov]]i juhtimisel) ning inglastega liitunud Rootsi laevastik. Viitseadmiral P. Hanõkov ei tihanud rootslastega lahingusse astuda ja taandus oma väega [[Paldiski]]sse. 16 laevast koosnev Rootsi eskaader koos kahe Inglise sõjalaevaga asus blokeerima [[Paldiski sadam]]at. Pärast kuuajalist piiramist ning Paldiski linna ja Vene laevastiku pommitamist lahkuti. 1809. aastal saabus Inglise eskaader veel korra Läänemerele, jäädes ankrusse [[Naissaare]] ja [[Suurupi]] lähistel, ent mingit sõjategevust sellele ei järgnenud.
 
==Sõja tulemused==
*[[Soome]] täielik vallutamine Venemaa keisririigi poolt ja [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigi]] moodustamine, [[personaalunioon]]is Venemaa keisriga
*[[Rootsi]]s kukutati kuningas [[Gustav IV Adolf]] ja uus Rootsi kuningas [[Karl XIV Johan]]i nime all [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]]ks valitud [[Jean-Baptiste Bernadotte]]
*[[Venemaa keiser]] [[Aleksander I]] sõlmitud lepingu kohaselt [[Rootsi]] tunnistas Soomet Venemaa keisririigi osana ning Venemaa kinnitas ning lubas toetust Rootsile seni [[Taani]]le kuulunud [[Norra]] liitmiseks [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigiga]]. Vastuteenena selliste järelandmiste eest loobus endine NapoeloniNapoleoni sõjaväe kindral ja sellel hetkel juba Rootsi [[Bernadotte]] dünastia looja kuningas Karl, [[Napoleon I]] toetamist ning liitus koos Venemaaga ja Aleksanderiga VI [[NapoleoniKuuenda vastasedkoalitsiooni koalitsioonidsõda|Vi Napoleoni vastasesse koalitsiooni]]<ref>[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2001/dunaeva.php Ю.Г.Дунаева Петербургский союзный договор между Россией и Швецией и Балтийский вопрос], Научная конференция "Санкт-Петербург и страны Северной Европы" / 2001</ref>.
 
==Viited==