Erinevus lehekülje "Tallinna Olümpiapurjespordikeskus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
Kuigi [[Moskva]] ja [[Tallinn]] valiti suvemängude linnadeks alles [[1974]]. aasta oktoobris, plaaniti spordikeskuse ehitust juba aasta varem. Projekteerimine oli intriigiderohke. [[1973]]. aastal toimunud arhitektuurivõistluse võitis noorte arhitektide [[Avo-Himm Looveer]]i, [[Kristin Looveer]]i, [[Tiit Kaljund]]i, [[Harry Shein]]i juhitud kollektiiv märgusõnaga "Onu", kes asus projekteerima. Kuid hiljem organiseeriti järelkonkurss, mille võitis sama grupp. Noori mitte usaldades mängiti 1975 autorite kollektiiv ümber: juhtima asus [[Henno Sepmann]], juurde tulid [[Peep Jänes]] ja [[Ants Raid]], algsest kollektiivist jätkas vaid [[Avo-Himm Looveer]]. Jänes oli peamiselt olümpiaküla, Looveer jahtklubi ja tseremooniaväljaku autor. [[1976]] mais pani Rahvusvahelise Purjespordiliidu president [[Peppe Croce]] keskusele nurgakivi. Enne ehituse algust tuli lammutada spordilaevade katsetehase (kolis Paljassaarde) ning sõjaväe jahtklubi majad.
 
== Olümpia sõpruspuu ==
25.07.1980 avati Pirital skulptuurikompositsioon, mille kinkis Tallinnale Tšehhoslovakkia skulptor Z. Nemeček. See kujutas endast seitsme meetri kõrgust põimvõraga metallpuud, mille tüve ümbritsevad viis olümpiarõngast. Autor nimetas oma töö Olümpia sõpruspuuks. Nemečeki sporditeemalisi skulptuure leidus ka teistes olümpialinnades. Moskva olümpiamängudes valmis lisaks Tallinna puule ka teine kompositsioon, mis seati üles Moskva olümpiakülas<ref>Olümpia sõpruspuu, Sirp ja Vasar, 27.07.1980</ref>.
[[Pilt:Pirita purjespordikeskus 2006.jpg|center|600px]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
== Vaata ka ==
*[[TOPi Ujumisklubi]]