Alarich I: erinevus redaktsioonide vahel

Juhtis 394. aastal keiser Theodosiuse liitlasena Frigduse lahingus läänegootide vägesid, kus aitas alistada keiser Eugeniuse vägesid, mida juhtis frangi päritolu väejuht Arbogast. Gootide kaotused olid suured. Pettus pärast Theodosiuse surma 395. aastal, sest temast ei saanud Rooma armee väejuhti. Algatas [[Balkani poolsaar]]el mitmeid röövretki, mida vahel toetasid ka kohalikud roomlased.<ref>Moorhead, John. The Roman Empire Divided, 400-700. Harlow, London jpt., 2013. Lk. 42-43.</ref> 401. aastal otsustas tungida Itaaliasse. Purustas 402. aastal Mediolanumit ([[Milano]]) valvanud Rooma väed ning asus linna piirama ning pidas kolm lahingut Rooma väepealik [[Stilicho]]ga, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat võitu. Alarich lahkus Itaaliast Illyricumi suunas. 405. aastal soovis Stilicho temaga rahu sõlmida ning pakkus talle Rooma armee ''magister militium''′i ametikohta, mida aga Konstantinoopoli keisrivõim ei tunnistanud.<ref>Goldsworthy, Adrian. How Rome fell: death of a superpower. New Haven, London, 2009. Lk. 294-295.</ref> Piiras 408. aastal Rooma linna, mis oli kaotanud oma tähtsuse, sest [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] pealinnaks oli 402. aastast olnud [[Ravenna]], sest Lääne-Rooma keiser [[Honorius]] andis seal välja seadusi. Temaga liitusid endiseka endised Lääne-Rooma keisririigi väepealiku [[Stilicho]] sõdurid. Lahkus pärast väärtesemete ja raha saamist. 410. aasta suvel liikus tagasi Rooma suunas ning vallutas linna sama aasta 24. augustil ning lasi seda kolm päeva rüüstada.<ref>Moorhead, John. The Roman Empire Divided, 400-700. Harlow, London jpt., 2013. Lk. 42-43.</ref>