Pärnu ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
40. rida:
Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: [[Vana-Pärnu]] (''Perona''), mille [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] piiskop oli asutanud [[Sauga jõgi|Sauga jõe]] [[suue|suudmesse]], sai [[1251]] tema piiskopkonna keskuseks. Kui [[leedulased]] selle [[1263]]. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn [[Haapsalu|Haapsallu]].
 
Vana-Pärnu hävitati mitu korda, viimane kord [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõjas]], linna taastamist takistasid [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl IX]] 1607. aastal ja ka [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Sigismund III]] poolt 1611. aastal, [[Poola aeg|Poola võimu]] ajal tehtud otsused, mis keelasid linna uuestiehitamise kuni tema taastamine keelati [[Rootsi aeg|Rootsi võimu]] alguses [[1617]]. aastal, hiljem linna maa-ala ostis Uus-Pärnu linn ja liitis endaga. [[Vana-Pärnu toomkirik]]u kive kasutati 1660. aastal Uue-Pärnu haigla ja linnakooli ehitamiseks ja 1870. aastate paiku kadusid Toomkiriku, ühtlasi Vana-Pärnu linna viimased jäljed. Säilunud on vaid [[Vana-Pärnu kalmistu]].
 
Uus-Pärnu (''Embeck'') tekkis [[Pärnu ordulinnus]]e ümber, mida ürikuis on mainitud [[1265]]. See oli müüriga kindlustatud [[kaubalinn]] ([[linnaõigused]] alates [[1318]]), [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige, [[Novgorod]]i viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud [[Pärnu raad]].