Norra džäss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eemaldatud muudatus 3831056, mille tegi 91.146.64.23 (arutelu) |
|||
13. rida:
== 1927-1940 ==
Kristian Hauger tõi Norra džässi professionaalsuse. Muusikasse tuli midagi uut: puhkpillid ja topelt-bass lõid orkestris uue ja põneva värvingu. Improvisatsioon muutus tavapäraseks.
Sixpence'i kollektiivi liitusid uued tegijad ja ansamblist sai populaarseim džässbänd Norra pealinnas. Mängiti nii kuninglikel ballidel, saatkondades kui ka mujal kõrgema seltskonna seas.
Iga-aastasel Norra Muusikute Ühenduse koosolekul otsustati, et saksofoni tunnustatakse orkestripillina. Küsimus, kas džässmuusikud võiks ühenduse liikmeks saada, viis tulise vaidluseni. 1930-ndast aastast oli vähemalt Oslo muusikutele uks avatud.
Amatöörmuusika õitses, nagu ta seda kunagi enne polnud teinud. Tronheimis tekkisid uued kollektiivid, milles tuntuim oli "The Jazz Kings". Tromsø's Bonny Band ja Melody Boys ning Bergenis Charley Band.
Tõeline džäss hakkas tekkima aga alles 1935. aastast. Kuulsaks sai ansambel Funny Boys, kes andis välja albumin kvaliteetdžässiga 1938.
Bergenis oli džässmuusikutel kolmenkümnendate keskel vähe tööd. Endi tegevuses hoidmiseks moodustati big-band "The Rhythmicans", kes mängisid nii kontserditel kui ka sissejuhatuseks kinodes.
1936 tekkisid Oslos ja Trondheimis "rütmiklubid" ja aastapärast asutati Norra Rütmi Klubide Assotsiatsioon.
Enne uut maailmasõda õitses džäss ja populaarsust kogus ka swing.
Viiul oli läbi aastate Norra džässi keskseks instrumendiks. Kuldajal võtsid selle koha aga kitarr ja bass, kuid leidis uue koha string-swing-liikumises. Paljudele džässmuusikutele tundus vabakutselisus väga ahvatlevana. Moodustati mitmeid swing-bände.
Džässi haripunkti ja swingi melu katkestas Teine maailmasõda
| |||