Andrei Kurbski: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
23. rida:
[[1556]]. aastal sai Andrei Kurbskist [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] [[Bojaaride Duuma]] (Nõukogu) liige. Umbes samal ajal sai temast ka üks Ivani olulisemaid väepealikuid, kes osales 1649. aastal sõjaretkel Krimmi [[Krimmi khaaniriik|khaaniriigi]] vastu, Kaasani piiramisel ning [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal määrati pärast esialgset vene vägede sõjalist ebaedu vägede juhatajaks ning tegutses aktiivselt [[Liivi ordu]]ga peetud lahingute käigus Kesk-Eesti laastamisel ning sealsete linnuste vallutamisel.
[[1563]]. aastal sai temast Vene vägede poolt vallutatud [[Tartu]] esimene [[vojevood]], ent [[1564]]. aastal läks ta tsaar [[Ivan IV]]-aga tülli ning siirdus [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] ja kuninga [[Zygmunt II August]]i teenistusse. Kurbski reetmisest raevunud tsaar lasi pärast seda sündmust ja Tartu sakslastest kodanike poolset mässukatset tartlased Venemaale [[küüditamine|küüditada]], kahtlustades neid koostöös Kurbskiga.
[[Rzeczpospolita]] teenistuses sai Kurbskist samuti oluline väepealik, kes tegutses peamiselt Vene-vastaste rüüsteretkede organiseerijana. Ta sai endale [[Kreva]] kindluse ja mõisa [[Volõõnia]]s, kus elas oma elu lõpuni.
[[1565]]–[[1579]] oli Kurbskil kirjavahetus [[Moskva tsaar]] [[Ivan IV]]ga, kus mõlemad teineteist süüdistasid. Kurbski väitis, et Ivani poliitika on liialt vägivaldne ning mõtlematu, Ivan aga rõhutas igati Kurbski alatut reeturlikkust. [[1573]]. aastal kirjutas Kurbski ka tsaarivõimuvastase [[pamflett|pamfleti]] "Moskva suurvürstiriigi ajalugu", milles protesteeris Ivani üha süveneva autokraatia vastu. Selles käsitles ta pikemalt ka Liivi sõja algust ning [[Liivi ordu]] viimase [[Liivi ordu maamarssal|maamarssali]] [[Philipp Schall von Bell]]i isikut.
| |||