Vana-Rooma armee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
5. rida:
Rooma armee sai alguse kuningate ajal, kui moodustati kodanikest [[leegion]], kus oli kokku 3000 jalaväelast ja 300 ratsanikku ning kergerelvastuses sõdurid.<ref>Robert, Jean-Noël. Rooma. 2010. Lk. 113.</ref>
Keiser [[Diocletianus]]e ajal algas [[Germaania]]st lähtuvate rünnakute surve tõttu laiaulatuslik sõjaväe reformi. Leegionite isikkoosseisu suurust vähendati 5000-lt<ref>Goldsworthy, Adrian. Lk. 213.</ref> (osadel andmetel 6000-lt) 1000 kuni 500-le, kuid samas suurendati leegionite arvu, millega nende arv tõusis 140-ni.<ref>Mathiesen, Ralph. De Imperatoiribus Romanis. - Diocletian (284-305 A.D.), http://www.roman-emperors.org/dioclet.htm; Schmoeckel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 217–218.</ref> Impeeriumi kaitse parandamiseks suurendati sõjaväe suurust hinnanguliselt kuni kaks korda. Diocletianuse valitsemisaja maaväe hinnanguline suurus oli 310 000 ning mereväe suurus 30 000 sõdurit.<ref>Treadgold, Warren. Lk. 15.</ref>
[[Constantinus Suur]]e ajal võeti pretoriaani prefektidelt sõjaline võim ning prefektuurides paiknevaid üksusi hakkasid juhtima uued sõjalised juhid (''magistri militum'').<ref>Treadgold, Warren. Lk. 22.</ref> Pärast [[Mulviuse silla lahing]]ut saadet ilaiali pretoriaani kaardiväegi, kuid vajadus keisri ihukaitseväe järele säilis, mille tulemusena võis Constantinus moodustada ''scholae palatinae'', mis tegutsesid keisri otsealluvuses, et välistada sellise üksuse juhi võimalik võimuhaaramise katse.<ref>Southern, Pat. The Roman army: a social and institutional history. Oxford, 2007. Lk. 254</ref> 325. aastast pärinevas seaduses eristati kolme väeliiki: [[comitatenses]], ''ripenses'' ning ''alares et cohortales''. <ref>Southern, Pat. Lk. 250</ref>▼
Paljud ajaloolased on vaielnud selle üle, kas Diocletianuse ajal sai alguse sõjaväe jaotamine piirivägedeks ([[Limitanei]]) ja mobiilseks väliarmeeks ([[Comitatenses]]). Esimene mobiilne ratsavägi moodustati keiser [[Gallienus]]e ajal, kuid see ei pruukinud säilida pärast tema tapmist. Tema ajal sai alguse koos keisriga liikuv väliarmee, mille nimetuseks oli ''comitatus'', kuid ei ole kindel, kas selle põhjal kujunes hilisem mobiilne väliarmee.<ref>Southern, Pat.The Roman army : a social and institutional history. Oxford, 2007. Lk. 248-249</ref> Samuti tehti muudatusi sõjaväe juhtimises. Piiriäärsete piirkonnad jaotati tsoonideks, milles paiknenud piirivägesid juhtis ohvitser, kes kandis tiitlit [[Dux|''dux'']] (mitm. ''duces''). Väliarmeesid juhtis ohvitser, kelle tiitliks oli [[Comes|''comes'']] (mitm. ''comites'').<ref>Goldsworthy, Adrian. Lk. 165.</ref>
▲[[Constantinus Suur]]e ajal võeti pretoriaani prefektidelt sõjaline võim ning prefektuurides paiknevaid üksusi hakkasid juhtima uued sõjalised juhid (''magistri militum'').<ref>Treadgold, Warren. Lk. 22.</ref> Pärast [[Mulviuse silla lahing]]ut
== Vaata ka ==
| |||