Ava peamenüü

Muudatused

{{vaata|Constantinus Suure usupoliitika}}
[[Pilt:Follis-Constantine-lyons RIC VI 309.jpg|pisi|Sol Invictust kujutav Constantinuse valitsemisajast pärinev münt kirjaga ''SOLI INVICTO COMITI'' (u. 315).]]
Pärast võimulesaamist suhtus kristlastesse soosivalt, kuid jäi Sol Invictuse pooldajaks.<ref>Goldsworthy, Adrian. Lk. 181.</ref> 312. aastal sai legendi kohaselt Constantinus enne [[Mulviuse silla lahing]]ut kogemuse, kus ta nägi taevas päikesevalgusest moodustunud X (khi) P (rho) sümbolit, mida hiljem nimetati Kristuse monogrammiks, sest X ja P on ka esimesed tähed nimes Khristos. Ta olevat kuulnud sõnu ''In hoc signo vinces'' ("selle (märgi) all võida!").<ref>Saard, Riho. Kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani. Tallinn, 2013. Lk. 73.</ref> Constantinus käskis oma sõduritel selle kristliku sümboli oma kilpidele panna ning lahing võideti.<ref>Goldsworthy, Adrian. Lk. 182.</ref> Pärast seda hakkas soosima kristlust. Arheoloogilised leiud näitavad, et 312. aastal alustas Constantinus Roomas [[Lateraani basiilika]] ehitusega, mida tehti riikliku toetusega.<ref>Kaiser Konstantin, der brutale Machtpolitiker. Intervjuu Hartwin Brandtiga. - Die Welt, 03.01.12 http://www.welt.de/kultur/history/article13780650/Kaiser-Konstantin-der-brutale-Machtpolitiker.html</ref> H. G. Wellsi arvates mõistis ta, et kristlus oli ühendav jõud, mis pakkus moraalset solidaarsust riigis, kus oli palju kitsarinnalisi vaateid ja omakasupüüdlikkust.<ref>Wells, H. George. Lk. 545.</ref> 313. aastal sõlmis ta Liciniusega poliitilise lepingu, mille tulemusena kehtestati [[Milano edikt]],<ref>Vt Milano edikt. – Fordham University. http://www.fordham.edu/halsall/source/edict-milan.asp (04.01.2014)</ref> millega kristlus kuulutati teiste Rooma riigi usunditega võrdväärseks ning kohustuti tagastama tagakiusamiste ajal konfiskeeritud omand. Nende tegudega sai kiriku soosingu. 314. aastal toimunud Arlesi kirikukogul otsustasid piiskopid vastuteenena, et kristlased võivad osaleda õiglases sõjas (''bellum iustum'') ning väeteenistusest keeldujaid tuli karistada [[ekskommunikatsioon]]iga.<ref>Saard, Riho. Lk. 73.</ref> 321. aastal kehtestas ta seadusega kohtutele ja äridele pühapäeva töövaba päevana, kuid maapiirkondades võis sel päeval töötada.<ref>Seadus 65: Elpidiusele. - Works of Constantine, Fourth Century Christianity. http://www.fourthcentury.com/works-of-constantine/ (05.08.2013)</ref> 323. aastast pääsesid kristlased riigi kõrgematele tsiviilametikohtadele. Riigi sõjalise võimsuse ja terviklikkuse tugevdamiseks kutsuti 325. aastal Constantinuse algatusel kokku [[I Nikaia kirikukogu|Nikaia kirikukogu]],<ref>Saard, Riho. Lk. 75.</ref> mis välistas [[arianism]]i.<ref>Treadgold, Warren. Lk. 23.</ref> Keisrina ei loobunud ta paganliku riigiusundi [[pontifeks|pontifex maximus]]e ameti pidamisest ning lubas paganlike usutalituste korraldamise jätkamist.<ref>Lane Fox, Robin. Lk. 666.</ref>
 
===Viimased eluaastad===
274

muudatust