Ava peamenüü

Muudatused

==Varajane valitsemisaeg==
[[Pilt:Trier Kaiserthermen BW 1.JPG|pisi|Keiserlikud termid Trieris]]
Pärast isa surma võimulesaamist lasi tagastada kristlastele neilt tagakiusamiste ajal konfiskeeritud vara.<ref>Lane Fox, Robin. Lk. 611.</ref> Impeeriumi lääneosa valitsejana võitles 307. aastal edukalt [[Rein]]i ääres [[frangid|frankidega]], vangistas nende juhid Asarici ja Merogaisuse, näitas neid oma triumfirongkäigul ning sööits nad pärast Belgica I Augusta provintsis Augusta Trevorumi (tänapäeva [[Trier]]) areenil tiigritele. 308. aastal sõdis frangi päritolu ''bructeri'' hõimuga.<ref>Lenski, Noel. Lk. 63.</ref> Pealinnana kasutas ta samuti Augusta Trevorumit, kuhu lasi rajada mitmeid ehitisi, mis pidid sarnanema võimalikult palju Rooma omadega. Pealinna valik oli teadlik, sest impeeriumi lääneosa valitsev keiser pidi suutma germaanlaste sissetungidele kiirelt reageerida. Lisaks sellele lasi ta üle Reini jõe alalise silla ehitada, mis ühendas Colonia Agripinat ([[Köln]]) teisel pool jõge asuva Divitia (Deutz) kindlusega, <ref>Schmoeckel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 226.</ref> mis oli sillapea, mille garnisoni suuruseks oli hinnanguliselt 900 meest.<ref>Southern, Pat. The Roman Army: A Social and Institutional History. Oxford, New York, 2006. Lk. 251.</ref> Lasi Trieri rajada praeguse toomkiriku, mis on Saksamaa vanim piiskopkonna asukoht. Esimesed kümme valitsemisaastat veetis ta peamiselt Trieris, mida ta külastas viimast korda 328. aastal.<ref>[Konstantin der Große (um 275 - 337). - Bistum Trier. http://cms.bistum-trier.de/bistum-trier/Integrale?MODULE=Frontend&ACTION=ViewPage&Page.PK=2478 (11.01.2014)]</ref> 307. aastal külastas teda Maximianusega, kellega ta moodustas liidu, mille tõttu lahutas oma abielu Minervinaga ning abiellus samal aastal Maximianuse tütre [[Fausta]]ga. Selle tulemusena võis Constantinus oma äia loal kasutada ''Augustuse'' tiitit.<ref>Lenski, Noel. Lk. 64.</ref> 11. novembril 308. aastal toimus võimu pärimise küsimuste lahendamiseks [[Carnuntum]]is nõupidamine, millest võtsid osa Galerius, Maximinius ja Diocletianus, kus otsustati, et Galeriuse kaasvalitsejaks saab Licinius. Consantinuselt võeti ära ''Augustuse'' tiitel ning käsitleti teda abikeisrina. Constantinus ise jätkas ''Augustuse'' tiiti kasutamist. 310. aastal pidi ta sõdima frankidega ning samal aastal õhutas Maximianus Augustodunumis (Autun) paiknenud vägesid mässule Constantinuse vastu, kelle eest ta põgenes Massaliasse (tänapäeva [[Marseilles]]), kuid Constantinus vallutas selle ning Maximianus vangistati. [[Lactantius]]e andmetel üritas Maximianus vangistuses korraldada Constantinuse tapmist, kuid pärast selle ebaõnnestumist sunniti teda enesetappu sooritama.<ref>Lenski, Noel. Lk. 65-66.</ref>
 
==Kodusõjad==
274

muudatust