Redaktsioon: 29. juuni 2013, kell 14:25 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust →‎Puhangud ja pandeemiad ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. jaanuar 2014, kell 12:01 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
13. rida: \|eMedicineTopic = 3381 \|MeshID = D010930 }} '''~~Katk~~Katkuks''' onehk '''mustaks surmaks''' ([[ladina keel]]es ''pestis'') nimetatakse kergesti ~~leviv~~levivat [[nakkushaigus]]t, mille tekitajaks on [[bakter]] ''[[Yersinia pestis]]''. ~~Nime on saanud bakter oma avastaja~~ <ref>"[[~~Alexandre Yersin~~Meditsiinisõnastik]]~~i järgi, kes selle [[1894]]. aastal avastas ja vastuseerumi välja~~" ~~töötas~~335:2004.</ref> ==Klassifikatsioon== ~~Katku nimetatakse ka '''mustaks surmaks'''.~~ [[RHK-10\|Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis]] liigitatakse katku järgmiselt: Yersinia pestis'e nakkus [A20.0] – [[Buboonkatk]] [A20.1] – [[Nahakatk]] [A20.2] – [[Kopsukatk]] [A20.3] – Katkumeningiit [A20.7] – Katkuseptitseemia [A20.8] – Muud katkuvormid [A20.9] – Täpsustamata katk. ==Levik== Katku levitavad [[närilised]], eriti rotid ja ümisejad. Neil ~~parasiitidena~~[[parasiit]]idena elavad [[kirp\|kirbud]] nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka [[jänes]]ed, [[orav]]ad, ~~kassid~~[[kass]]id ja ~~koerad~~[[koer]]ad<ref name="haigust">Michael Powell ja Dr. Oliver Fischer. "101 haigust, mida te saada ei taha". Tõlge eesti keelde: Sinisukk 2006. lk 94–95</ref>. ==Puhangud ja pandeemiad== 26. rida ⟶ 35. rida: Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja [[Aafrika]]s<ref name="haigust"/>. Teadaolevalt viimased suuremad katkupuhangud olid [[Kongo DV]]-s, kus [[2005]]. aasta veebruaris suri ~~kopsukatku~~[[kopsukatk]]u 61 inimest ja juunis 2006 üle 100 inimese.<ref>http://www.who.int/csr/don/2006_06_14/en/index.html</ref> Eestis oli viimane katkuepideemia [[1710]]–[[1712]] ([[1710. aasta katkuepideemia]]). Pärast 1713. aastat pole Eestis katku olnud. ==Sümptomid== ===Muhkkatku sümptomid=== Muhkkatku nakatumisel tursuvad tugevalt [[lümfisõlm]]ed ning need muutuvad valulikuks. Muhud tekivad tavaliselt [[kube]]mes, kaenla all ja ~~kaelal~~[[kael]]al. Tekivad [[palavik]]ulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. ~~Kopsukatkuga kaasnevad kõrge palavik, hingamisraskused ja [[veri\|vere]] köhimine.<ref name="haigust"/>~~ ===Kopsukatku sümptomid=== Kopsukatkuga kaasnevad kõrge palavik, hingamisraskused ja [[veri\|vere]] köhimine.<ref name="haigust"/> ==Ellujäämise võimalused== Ravi puudumisel sureb 60% ja ravi korral 15% muhkkatku nakatunutest. Kopsukatku nakatunud surevad ravi puudumisel esimese 24 tunni jooksul.<ref name="haigust"/> ==Ravi== Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis [[diagnoos]]i kinnitamiseni. Raviks kasutatakse ~~antibiootikume~~[[antibiootikum]]e.<ref name="haigust"/> ==Katkutekitaja nimi== Nime on saanud katkutekitaja [[bakterid\|bakter]] oma avastaja [[Alexandre Yersin]]i järgi, kes selle [[1894]]. aastal avastas ja vastuseerumi välja töötas. ==Viited== 43. rida ⟶ 61. rida: [[Kategooria:Nakkushaigused]] {{Link FA\|de}}

Katk: erinevus redaktsioonide vahel