Silmalääts: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Silmalääts''' ([[ladina keel]]es ''lens chrystalline'') on paljude loomade [[silmamuna]] osa. Silmalääts on [[kaksikkumer]] ning asub silmamuna eesosas, silmaava taga [[vikerkest]]a ja [[klaaskeha]] vahel.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 700–701:2004.</ref>
Silmaläätse [[areng]], [[anatoomia]], [[füsioloogia]], [[morfoloogia]], ja [[patoloogia]] võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
==Roomajatel==
===Madude silmalääts===
[[Maolised|Madude]] silmalääts erineb teiste [[roomajad|roomajate]] omast.
[[Fookuskaugus]] ehk [[akommodatsioon]] toimub maosilmas mitte silmaläätse kuju muutmise teel, mis on ümmargune, vaid silmaläätse liikumise teel [[võrkkest]]ast kaugemale.<ref>D.R. Khanna,''[http://books.google.ee/books?id=GkHm3TJsVqEC&pg=PA329&dq=lens+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=aHHiUuDfN6eP7AaL3oGADA&redir_esc=y#v=onepage&q=lens%20in%20snakes&f=false Biology of Reptiles]'', lk 329, 2004, Discovery Publsihing House, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
===Inimese silmalääts===
Väljastpoolt katab teda läbipaistev kihn (kapsel).
Silmaläätsel pole veresooni ega närve.
Selle eesmisel pinnal paikneb [[epiteel]], mis produtseerib läätserakke. Olemasolevad rakud tihenevad ja umbes 40a. vanuses moodustub läätse keskele [[läätse tuum]] (''nucelus lentis'').
Silmaläätse valgustmurdev võime on 13 [[diopter|dioptrit]]. Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid põhineb läätse omadusel muuta [[fookuskaugus]]t - see on [[akommodatsioon]].
====Patoloogia====
Inimese silmaläätse patoloogia võib kummalgi silma erineda ja olla kas kaasasündinud või kujuneda elu jooksul - levinumad on [[katarakt]] ja [[afaakia]].
===Läätse koostis===
Silmalääts sisaldab umbes 63% vett, 35% [[globuliin]]e ja 2% [[mineraalsool]]i.
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Anatoomia]]
[[Kategooria:Silm]]
|