Glaukoom: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Glaukoom''' (ka '''rohekae''', [[ladina keel]]es ''glaucoma'') on [[
Glaukoomid võivad lisaks okulaarsele hüpertensioonile ja nägemisnärvi kahjustusele olla ka kaasasündinud või tekkida soonkesta põletiku või silma vigastuse järgselt.
Rahvasuus levinud arvamus rohelise kile kasvamisest silmale on väär.
==Inimestel==
===Klassifikatsioon===
[[RHK-10|Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis]] liigitatakse glaukoomid järgmisteks vormideks:
*[H40.0]– Glaukoomikahtlus
*[H40.1]– Primaarne avatud- e lahtisenurga glaukoom
*[H40.2]– Primaarne kinnise- e suletudnurga glaukoom
*[H40.3]– Silmatraumajärgne sekundaarne glaukoom
*[H40.4]– Silmapõletikujärgne sekundaarne glaukoom
*[H40.5]– Silma muude haigusseisundite järgne sekundaarne glaukoom
*[H40.6]– Ravimitekkene sekundaarne glaukoom
*[H40.8]– Muu glaukoom
*[H40.9]– Täpsustamata glaukoom.
*[H44.5]– Absoluutne glaukoom
*[Q15.0]– Kaasasündinud glaukoom
*[P15.3]– Sünnivigastusetekkene traumaatiline glaukoom.
====Schlemmi kanal ja okulaarne hüpertensioon====
Silmasisene rõhk võib tõusta ka vesineste ringlushäire tõttu. Kui [[Schlemmi kanal]] ummistub või muutub põletikuliseks võib tulemuseks olla
kõrgenenud silmasiserõhk. [[Okulaarne hüpertensioon]] koos [[nägemisnärv]]i kahjustusega võib [[glaukoom]]i põhjustada. <ref>[http://www.kliinikum.ee/attachments/104_glaukoom_est29%2009%202008.pdf Glaukoom patsiendi juhendmaterjal], Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)</ref>
==Vaata ka==
* [[Tonomeetria]]
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Silma- ja silmamanuste haigused]]
[[Kategooria:Oftalmoloogia]]
[[Kategooria:Veterinaaria]]
| |||