Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 19:26 redigeeri Legobot (arutelu \| kaastöö) 49 590 muudatust P Robot: muudetud 13 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. jaanuar 2014, kell 12:15 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: Jan Karol Chodkiewicz sündis [[Leedu suurvürstiriik\|Leedu]] [[magnaat]] [[Jan Hieronimowicz Chodkiewicz]]i (1537–1579) ja Krystyna Zborowska pojana. Ta õppis [[Vilniuse Ülikool\|Vilniuse Akadeemia]]s, misjärel siirdus välismaale väeteenistusse. Ta õppis sõjakunsti [[Fernando Álvarez de Toledo\|hertsog Alba]] ning [[Oranje Maurits]]i käe all. Poolasse naastes võttis ta [[Stanisław Żółkiewski]] leitnandina osa [[Severin Nalivaiko]] juhitud kasakaülestõusu mahasurumisest. Samuti osales ta [[Jan Zamoyski]] võidukal [[Moldaavia magnaadisõjad\|Vallahhia sõjakäigul]]. [[1599]]. aastal määrati ta [[Žemaitija]] [[staarost]]iks ja [[1601]]. aastal Leedu välihetmaniks. Chodkiewicz juhtis Leedu vägesid [[~~Poola-~~Rootsi-Poola sõda (1600–1611)\|Poola-Rootsi sõjas]], kus osales muuhulgas [[Koknese lahing]]us. Peale Zamoyski lahkumist Liivimaalt [[1602]]. aastal, sai Chodkiewiczist sealsete Poola-Leedu vägede ülemjuhataja. Chodkiewicz saavutas lahingutes rootslastega edu, [[Tartu piiramine (1603)\|vallutas 1603. aastal Tartu]] ning lõi järgmisel aastal Rootsi vägesid [[Paide lahing]]us. Selle võidu järel ülendati ta Leedu suurhetmaniks. [[1605]]. aastal võitis ta Rootsi vägesid [[Salaspilsi lahing]]us ning sai selle eest õnnitluskirju muuhulgas [[paavst]]ilt, [[Türgi sultan]]ilt ning [[Pärisa šahh]]ilt. Poola-Leedu pingelike siseolukord viis tähelepanu sõjalt Rootsiga eemale. Palgata jäänud Chodkiewiczi sõdurid loobusid sõdimast ning järelejäänutele oli suurhetman sunnitud oma taskust palka maksma. [[1606]]. aastal algas Poolas [[Zebrzydowski mäss]] ning Chodkiewicz, kes oli kuninga peamisi pooldajaid oli sunnitud Liivimaalt Poolasse naasma. [[1608]]. aastal saabus Leedu suurhetman taas Liivimaale, [[Pärnu piiramine\|vallutas Pärnu]] ning osales veel mitmetes lahingutes. Seejärel võttis Chodkiewicz osa [[Poola-Moskva sõjast]], vallutades [[1617]]. aastal [[Dorogbuž]]i kindluse. Selle sõjakäigu ajal teenis tema alluvuses hulk hilisemaid Poola väejuhte, muuhulgas hilisem [[Krooni suurhetman]] [[Stanisław Koniecpolski]] (surnud 1646). Sõja Moskvaga lõpetas [[1618]]. aastal [[Deulino rahu]] ning suurhetman saadeti lõunasse võitlema [[Osmanite riik\|Türgi vägedega]]. Türklased olid võtinud Poola-Leedu vägesid [[Ţuţora lahing]]us ning 160 000 meheline Türgi vägi sultan [[Osman II]] juhatusel liikus Poola piiride suunas. Chodkiewicz ületas [[Dnepr]]i ja seadis end sisse [[Hotini linnus]]es, mis jäi täpselt türklaste teele. Kuu aega kestnud piiramise ajal suutis suurhetman tagasi lüüa kõik türklaste rünnakud. Kuna algasid sügise esimesed lumesajud, lõpetas sultan linnuse piiramise. Eakas suurhetman suri linnuses vaid mõni päev enne piiramise lõppu.

Jan Karol Chodkiewicz: erinevus redaktsioonide vahel