Rakvere ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P parandasin skripti abil kriipsud |
||
4. rida:
==Ajalugu==
Hilisema kivist linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti linnuseid, mida tunti juba [[12. sajand]]il '''Tarvanpea''' nime all. Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti [[13. sajand]]i II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puit[[palissaad]]i. Siis rajati ka esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas.
14. sajandi algul ehitasid taanlased uue kivist ringmüüri paksusega kuni 2 meetrit. Müür on laotud segamüüritisena [[lubjamört|lubjamördil]], kus on kasutatud lisaks [[maakivi|maa-]] ja ümarate [[lubjakivi]]dele ka murtud [[paekivi|paasi]]. Läänemüüri kõrgus oli kuni 7 meetrit ja selle peal oli [[ulgtald]]adele toetuv kaitsekäik. Kaitsemüüri on hiljem veel kolm korda kõrgemaks ehitatud. Ringmüür järgis pinnamoodi ja kujutas endast ebekorrapärast nelinurka.
Pärast [[Jüriöö ülestõus]]u läks Rakvere linnus [[Mõõgavendade ordu|ordu]] valdusesse. Siis alustati linnuse laiendamist ja pealinnuse välja ehitamist. Uus kaitsemüür nihutati 15,6 meetrit põhja poole ja hõlmas nüüd ka kõrgendiku jalami. Koos välismüüriga ehitati ka süvendatud keldritega hoonetiib. Sellest ida pool, põhjamüüris oli värav [[parham-müür]]iga põhjaküljel. Seda tiiba on hiljem korruse võrra kõrgemaks ehitatud ja koos sellega ka uus väravakompleks. Samal aja lammutati osaliselt esimese ringmüüri põhjaosa ja selle läänepoolne osa kasutati ära massiivse torni põhjaseina alusena. Ristküliku kujulise põhjaplaaniga läänetorni ehitamisel kasutati aga juba ainult murtud paasi. Torni lõunaseina kohale ehitati uus ida-läänesuunaline müür. Sellega eraldati põhjaossa kujunevat pealinnusesse pääs. Pealinnuse lõunaosas olid ahjudega köetavad puithooned. Linnuse siseõu sai oma tänaseni säilinud mõõtmed.
14. rida:
[[Liivi sõda|Liivi sõjas]] Rakvere vallutanud venelased lisasid linnuse põhja-, ida- ja lõunanõlvadele kivist, tammepakkudest ja palkidest eeskaitsevööndi, mis haaras enda alla 4,5 hektari suuruse maa-ala. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail. Siis ehitati põhja- ja lõunakülgedele [[bastion]]id ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni.
Aastatel
1918. aastal filmiti [[Robert Reinwald]]i juhtimisel Rakvere vallimäge, mis pidi kujutama [[Sigtuna]] varemeid<ref>Eesti välismaa filmis. Esmaspäev, 21. detsember 1931, nr. 51, lk. 4.</ref>.
| |||