Raamat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
28. rida:
[[Hiina]]s tuli alates [[7. sajand]]ist seoses [[puulõige|puulõike]] levimisega rulli asemele [[voldik]] (lõõtsakujuline kaust). Teadaolevalt vanim paberile trükitud raamat on 金剛經 [[hiina keel|hiinakeelne]] [[Teemantsuutra]] aastast [[868]].
 
Tänu pärgamendi võidulepääsule tekkis rullile võistleja: see oli [[koodeks]], tänapäeva raamatuköite algkuju. [[Koodeks]] sai nime kokkulapitavatelt puutahvlitelt ([[ladina keel|ladina]] ''codex'' 'puutüvi'). Algselt koosnes iga [[Poogen (paber)|poogen]] omaette vihikkoodeksist, [[4. sajand]]il aga juba mitmest poognast. Et lehed olid laotud üksteise sisse, siis seesmised poognad ulatusid kaugemale välja. Selle vältimiseks paigutati volditud poognad vihikute kaupa üksteise kõrvale ja köideti kokku [[raamatuplokk|raamatuplokiks]]. [[8. sajand]]il kinnitati raamatuplokid [[kanep]]ist [[nöör]]i või nahast paelaga köite selja külge ja nii sai [[koodeks]] tänapäevase raamatu väliskuju.
 
Enne trükikunsti leiutamist oli ühiskonna kultuurisaavutuste ja vaimuloomingu oluliseks vahendajaks raamat-käsikiri. Raamat-käsikirja ei vajatud väga paljudes eksemplarides, sest lugeda oskajaid oli vähe. Raamatuid kirjutasid Vana-Kreekas ja Vana-Roomas ümber orjad või palgalised ümberkirjutajad. Keskajal kujunesid raamatute ümberkirjutamise keskusteks kloostrid. Raamatud kirjutati pärgamendile. Et pärgament oli kallis, siis kasutati seda sageli ka korduvalt – kraabiti vana tekst maha ja kirjutati uus asemele. 12. sajandist alates hakkas odavam paber pärgamenti välja tõrjuma.