Toompea loss: erinevus redaktsioonide vahel

Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu [[Toompea]] mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Siia alustasid oma esimese kivilinnuse rajamist ka taanlased pärast [[1219]]. aastat.

 

 

Tõsise ehitamisega tegi algust [[Mõõgavendade Ordu]], kelle valduses oli [[Toompea]] [[1227]]–[[1237]]. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas [[kastell]], mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt [[kaitsekraav]]. Linnust nimatati ''castrum minus''<nowiki>'eks</nowiki> (väikeseks linnuseks) erinevalt ülejäänud Toompeast, mis kandis nime ''castrum magnus'' (suur linnus).

 

[[Pilt:Toompea lossi müür Toompuiestee poolses küljes, 8. august 2011.jpg|pisi|Toompea lossi läänepoolne müür]]

 

 

 

[[Jüriöö ülestõus]]u järel müüsid taanlased oma valdused Eestis ära ja Toompea läks [[Liivi ordu]] valdusesse. Ordu rajas 1350–1360. aastatel kastelli keskmesse [[konvendihoone]]. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 m. [[1370. aastad|1370. aastatel]] täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades oli kaks torni: edelas sihvakas [[Pikk Hermann]] ([[1420]]–[[1430]], nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline [[Stür den Kerl]] ([[alamsaksa keel|alamsaksa]] ''Tõrju vaenlast''). Linnuse kirdenurka ehitati ümar [[ešogett]] [[Pilsticker]] (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud, kuid algselt Pika Hermanniga ühekõrgune olnud suurtükitorn [[Landskrone]] (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitse-ehitisi. Kaevati [[vallikraav]]. Väikest ja suurt linnust ühendav värav varustati [[tõstesillaga]].

Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd on suletud väljapääsud läänes (ühendus [[Toomalev]]iga), põhjas (ühendus [[Toompea Suur linnus|Suure linnusega]]) ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaosas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv vallikraav.

[[Pilt:Toompea castle, June 2010.jpg|pisi|Toompea loss]]

 

[[1561]]. aastal läks Toompea [[Rootsi]] valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde [[Riigisaalihoone]]. 25 meetrit pika ja 11 meetrit laia riigisaali rajamiseks saadeti [[1583]]. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister [[Antonius Poliensis]]. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest [[Stockholmi kuningaloss]]ist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Saali valgustamiseks raiuti linnuse läänemüüri avad. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. Peale Riigisaali ja kuninglike eluruumide valmimist kohtusid siin [[1589]]. aasta augustis-septembris Rootsi kuningas [[Johan III]] ja tema poeg [[Zygmunt III|Sigismund]] - Poola kuningas ja Rootsi troonipärija. Sellest suurejoonelisest riigisaalist on säilinud kolm kinnimüüritud aknaavaust lossi läänefassaadis, [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] kõrval müüris.

 

[[17. sajand]]i vältel ümberehitustööd jätkusid, kuid linnus oli oma sõjalise tähtsuse kaotanud, seda enam, et uute kaitse-ehitistena ehitati [[1696]] [[Ingeri bastion|Ingeri]] ja [[Rootsi bastion]].

===Vene aeg ja kubermanguvalitsus===

 

 

[[1920]]–[[1922]] lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati [[Riigikogu]] hoone.

[[File:Riigikogu sisehoov1.jpg|thumb|Riigikogu hoone, 2010]]

 

 

Uusbarokses laadis [[ekspressionism|ekspressionistlikku]] hoonet on viimasel ajal hakatud väärtustama sõdadevahelise aja Eesti arhitektuuri tippsaavutusena, aga kaasaegsetele oli see lihtsalt vastuvõetamatult arusaamatu ehitis.

[[File:Pikk Hermann, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|thumb|Lossi lõunakülg, 2012]]

Lõunatiib rajati [[1935]] (arhitekt [[Alar Kotli]]) projekti järgi [[siseministeerium]]i tarvis endise kameraalhoone ([[1793]]) kohale. Sellega seoses kujundati lossi lõunakülje [[rustika]]alne paekivifassaad ümber samas võtmes lossi idakülje paleeliku stiiliga ning laiendati [[Kuberneri aed]]a lääne suunas kuni [[klindiastang]]uni. Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde mõned vähem silmapaistvamad utilitaarsed hooned.

{{puhasta}}

 

== Välislingid ==