Toompea loss: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu [[Toompea]] mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Siia alustasid oma esimese kivilinnuse rajamist ka taanlased pärast [[1219]]. aastat.
 
===Mõõgavendade ordu valitsusaeg===
===Orduaeg===
 
Tõsise ehitamisega tegi algust [[Mõõgavendade Ordu]], kelle valduses oli [[Toompea]] [[1227]]–[[1237]]. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas [[kastell]], mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt [[kaitsekraav]]. Linnust nimatati ''castrum minus''<nowiki>'eks</nowiki> (väikeseks linnuseks) erinevalt ülejäänud Toompeast, mis kandis nime ''castrum magnus'' (suur linnus).
 
[[Pilt:Toompea lossi müür Toompuiestee poolses küljes, 8. august 2011.jpg|pisi|Toompea lossi läänepoolne müür]]
=== Taani aegvalitsusaeg ===
 
Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Ordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hoovi [[Taani kuninga asehaldurite loend|asehaldur]]i omakorda müüriga piiratud residentsi. Loss asus tänapäevase lossi hoovi kohal ja liitudes [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] juures läänepoolse müüriga. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. [[14. sajand]]i algul laiendati linnust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav ([[Lühikese jala värav]]). Taani aegsest lossist on säilinud vaid kinnimüüritud suured aknaavad läänepoolses välismüüris.
 
===IILiivimaa orduaegordu valitsusaeg===
 
[[Jüriöö ülestõus]]u järel müüsid taanlased oma valdused Eestis ära ja Toompea läks [[Liivi ordu]] valdusesse. Ordu rajas 1350–1360. aastatel kastelli keskmesse [[konvendihoone]]. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 m. [[1370. aastad|1370. aastatel]] täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades oli kaks torni: edelas sihvakas [[Pikk Hermann]] ([[1420]]–[[1430]], nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline [[Stür den Kerl]] ([[alamsaksa keel|alamsaksa]] ''Tõrju vaenlast''). Linnuse kirdenurka ehitati ümar [[ešogett]] [[Pilsticker]] (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud, kuid algselt Pika Hermanniga ühekõrgune olnud suurtükitorn [[Landskrone]] (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitse-ehitisi. Kaevati [[vallikraav]]. Väikest ja suurt linnust ühendav värav varustati [[tõstesillaga]].
Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd on suletud väljapääsud läänes (ühendus [[Toomalev]]iga), põhjas (ühendus [[Toompea Suur linnus|Suure linnusega]]) ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaosas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv vallikraav.
[[Pilt:Toompea castle, June 2010.jpg|pisi|Toompea loss]]
===Rootsi aegvalitsusaeg===
 
[[1561]]. aastal läks Toompea [[Rootsi]] valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde [[Riigisaalihoone]]. 25 meetrit pika ja 11 meetrit laia riigisaali rajamiseks saadeti [[1583]]. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister [[Antonius Poliensis]]. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest [[Stockholmi kuningaloss]]ist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Saali valgustamiseks raiuti linnuse läänemüüri avad. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. Peale Riigisaali ja kuninglike eluruumide valmimist kohtusid siin [[1589]]. aasta augustis-septembris Rootsi kuningas [[Johan III]] ja tema poeg [[Zygmunt III|Sigismund]] - Poola kuningas ja Rootsi troonipärija. Sellest suurejoonelisest riigisaalist on säilinud kolm kinnimüüritud aknaavaust lossi läänefassaadis, [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] kõrval müüris.
 
[[17. sajand]]i vältel ümberehitustööd jätkusid, kuid linnus oli oma sõjalise tähtsuse kaotanud, seda enam, et uute kaitse-ehitistena ehitati [[1696]] [[Ingeri bastion|Ingeri]] ja [[Rootsi bastion]].
 
===Vene aeg ja kubermanguvalitsus===
[[File:Toompea lossi esine park., AM 8680-8 F 10584.jpg|pisi|Toompea lossi esine park. Ca 1880–1890, enne [[Aleksander Nevski katedraal]]i ehitamist]]
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel seisis linnus tühjana, kuni [[Katariina II]] ajal [[1767]]–[[1773]] rekonstrueeriti selle idatiib [[Eestimaa kubermanguvalitsus|kubermanguvalitsus]]e esindushooneks ([[Toompea loss]] kitsamas tähenduses; arhitekt [[Jena]]st pärit [[Johann Schultz]]). Hoone rajati linnuse idaossa, selle ehitamisel lammutati osa ringmüüri koos [[Stür den KerliKerl]]i torniga ning [[Riigisaalihoone]], tasandati ka lossi ees asunud vallikraavid. Kubermanguvalitsuse peakorrusel asusid ka kubermanguvalitsus ja kuberneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja–lõuna-suunalise [[anfilaad]]i [[Lossi plats]]i ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlipaleed.
 
Ümberkujundused jätkusid ka [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il, [[1808]]. Kubermanguvalitsuseaastal ehiatati hoone põhjaossaparem tiib ja [[1898]]. aastal ehitati arhiivihoonekubermanguvalitsuse hoone põhjaossa kubermanguarhiivi hoone ning kaks juurdeehitust treppide jaoks, [[KonvendihoonesKonvendihoone]]sesse toodi [[vangla]], mis põletati [[1917]]. aastal [[märtsirevolutsioon]]i käigus maha. 1900-ndaks aastaks ehitati kubermanguvalituse vastu haljasalale [[Aleksander Nevski katedraal]].
 
[[1920]]–[[1922]] lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati [[Riigikogu]] hoone.
[[File:Riigikogu sisehoov1.jpg|thumb|Riigikogu hoone, 2010]]
 
[[Riigikogu]] hoone (arhitektid [[Eugen Habermann]] ja [[Herbert Johanson]]) kerkis 1920–1922 endise konvendihoone varemeile. Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde endiste hobusetallide asemele mõned vähem silmapaistvamad utilitaarsed hooned. Kuigi varemed lammutati, jälgib uue hoone põhiplaan [[konvendihoone]]t, sisaldades sisehoovi ja viiteid [[ristikäik]]udele.
 
Uusbarokses laadis [[ekspressionism|ekspressionistlikku]] hoonet on viimasel ajal hakatud väärtustama sõdadevahelise aja Eesti arhitektuuri tippsaavutusena, aga kaasaegsetele oli see lihtsalt vastuvõetamatult arusaamatu ehitis.
[[File:Pikk Hermann, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|thumb|Lossi lõunakülg, 2012]]
Lõunatiib rajati [[1935]] (arhitekt [[Alar Kotli]]) projekti järgi [[siseministeerium]]i tarvis endise kameraalhoone ([[1793]]) kohale. Sellega seoses kujundati lossi lõunakülje [[rustika]]alne paekivifassaad ümber samas võtmes lossi idakülje paleeliku stiiliga ning laiendati [[Kuberneri aed]]a lääne suunas kuni [[klindiastang]]uni. Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde mõned vähem silmapaistvamad utilitaarsed hooned.
{{Panoraampilt|Toompea linnus.jpg|800px|Toompea linnus}}
 
{{puhasta}}
{{Panoraampilt|Toompea linnus.jpg|800px|Toompea linnus}}
 
== Välislingid ==
74 333

muudatust