Lääne-Eesti madalik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 88.196.200.244 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Bioneer1.
ItsNotJohan (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida:
Madalik oli [[Läänemeri|Läänemere]] algstaadiumeil viimase jääaja lõpus suure osa ajast vee all, kerkides merest umbes 9300 <sup>14</sup>C aastat tagasi. <ref name= "Raukas" > Raukas, A. & Rõuk, A-M. (1995). ''Pinnamood ja selle kujunemine''. ''Rmt''.: Raukas, A (koost.), ''Eesti: loodus''. Valgus, Tallinn </ref>
 
Madaliku suure pindala tõttu on selle [[reljeef]] väga mitmekesine. Lääne-Eesti madaliku iseloomustab lääneosas võrdlemisi pikk [[rannajoon]] (umbes 510 km <ref name= "Eesti maastikud" />). Madaliku keskosas asub katkendlik [[Lääne-Eesti klint|Lääne-Eesti klindi]] paekõvikulinepaekivikuline ahelik. Lääne-Eesti madalikule on omased haruldased poollooduslikud [[niit|niidud]], neist markantseimad on [[rannaniit|ranna]]- ja [[puisniit|puisniidud]].
 
Madaliku territooriumile jäävad mitmed kaitsealad, neist tähtsaim on [[Matsalu rahvuspark]], samuti kuuluvad siia [[Läänemaa Suursoo maastikukaitseala]] ja [[Silma looduskaitseala|Silma]] ning [[Avaste looduskaitseala]].