Tallinna piiramine (1710): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{Sõjaline konflikt
|konflikt= Tallinna piiramine
|osa= [[Põhjasõda|Põhjasõjast]] ja [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõjast Eesti alal]]
|pilt=
|pildiallkiri=
|aeg= [[15. august]]
|koht= [[Tallinn]]a linna ümbrus
|tulemus= Vene vägede võit
|osaline1= [[Pilt:
|osaline2= [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|30px]] [[Moskva tsaaririik]]
|väejuht1= [[Pilt:Lilla riksvapnet.svg|20px]] kindralmajor ja asekuberner [[Dietrich Friedrich von Patkul]]
|väejuht2= [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] kindralleitnant<br> [[Rudolph Felix Bauer]]
|jõud1= max 5 000 meest
|jõud2= 20 000 meest<ref>A.Traat, Liivi- ja Eestimaa kapitulatsiooniaktid aastast 1710, lk 120</ref>
24. rida:
Pärast edukat sõjategevust Poolas ning tungimist Rootsi väliarmeega Ukrainasse, kaotasid Rootsi väed otsustava lahingu Vene vägedega [[Poltava lahing|Poltavas]], mille tulemusena kaotas Rootsi armee oma sõjaväe tuumiku ning kuningas [[Karl XII]] oli sunnitud põgenema [[Osmanite riik]]i, kus asus turvalise tagasipöördumisvõimaluse puudumisel ja lootuses sõlmida Osmanite riigiga Venemaa vastane liiduleping kaks aastat. Enne sõjakäigu algust lahkusid Eesti- ja Liivimaa territooriumilt Rootsi väliväed ning Eesti ja Liivimaa kaitseks jäid vaid kindluste garnisonid, aadlilippkonnad ja maakaitsevägi.
Juba 1704. aastal olid Vene väed vallutanud Ida- ja Kagu-Eesti [[Narva piiramine (1704)|Narva]] ja [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]] ning 1710. aasta juulis-augustis alanud uue pealetungi käigus vallutati Liivimaa provintsi [[Riia piiramine (1710)|Riia]] ja [[Pärnu piiramine (1710)|Pärnu]] linnad.
1710. aastal saabus Liivimaale ja sealt ka Lõuna- ja Põhja-Eestisse [[katk|"Must surm"]], mille tagajärjel kannatasid nii elanikud, kui ka linnade garnisonid, mis oli ka üheks [[Riia piiramine (1710)|Riia]] ja [[Pärnu piiramine (1710)|Pärnu]] vallutamise põhjuseks.
31. rida:
Vaatamata linna kaitsevõime pidevale langemisele katku tagajärjel ning asekuberner Pakuli poolt Rootsi [[Kuninglik Nõukogu|Kuninglikule Nõukogule]], Sõjakolleegiumile, Admiraliteedikolleegiumile ja Kammerkolleegiumile esitatud abipalvetele saata Tallinnasse lisavägesi või varustust, olulist abi linnale ja Rootsi garnisonile ei osutatud.
[[Pilt:Bour Rodion Hristianovich.jpg|thumb|[[Rudolph Felix Bauer]]]]
Linna piiramise ajal esitas piiramises osalenud Vene väed linnale, rüütelkonnale ja rootsi garnisonile korduvalt alistumisettepanekuid, millest esimene esitati [[16. august]]il 1710. aastal [[Vene tsaar]]i [[Peeter I]] allkirja ja pitseriga ning korduvalt piiramist juhtinud [[Rudolph Felix Bauer]] ja Eesti- ja Liivimaal dislotseeruvate vene vägede ülemjuhataja [[Aleksandr Menšikov]].
37. rida:
[[Tallinna raad|Tallinna rae]], [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ja rootsi garnisoni esindajad pidasid viimase kolm päeva kestnud nõupidamise 24.-27. septembril, linna ning rüütelkonna esindajad pooldasid kapituleerumist, rootsi garnisoni esindajad olid alistumisele vastu, kuid nõupidamised lõppesid alistumise pooldajate võiduga<ref>[[Aleksander Loit]], Appihüüd põrgust. Ümberpiiratud Tallinna viimased päevad Rootsi võimu all 1710, [[Tuna]] 2010/3, lk 20-36</ref>.
29. septembril 1710. aastal sõlmisid Tallinna rae, Eestimaa rüütelkonna ja rootsi garnisoni esindajad ning Vene vägede esindaja Rudolph Felix Bauer [[Harku mõis]]as neljapoolse [[kapitulatsioon]]ileppe.
30. septembril 1710. aastal lahkus ellujäänud Rootsi garnison, muusikamängu ja lehvivate lippude all sõjaväelist au alal hoides, [[Toompea]]lt [[Pikk tänav|Pikka tänavat]] mööda [[Suur Rannavärav|Rannaväravasse]], kus suundusid [[Tallinna sadam|sadamas]] laevadele ning lahkusid Tallinnast. Samal ajal sisenesid Vene väed linna läbi [[Toomvärav]]a.
==Vaata ka==
*[[Patkuli trepp]]
*[[Tallinna piiramine]]
*[[Riia piiramine (1710)]]
*[[Pärnu piiramine (1710)]]
==Viited==
{{viited}}
| |||