Alepõllundus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sandravjr (arutelu | kaastöö)
Kustutatud kogu lehekülje sisu
Sandravjr (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Slashing-and-burning.jpg|pisi|Alepõletamine]]
'''Alepõllundus''' ehk '''aleviljelus''' (inglise keeles ''slash-and-burn'', ''slash-and-burn cultivation'', ''shifting cultivation'') on algeline põllundusviis; maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga. Algselt põletati kasvavaid puid, hiljem langetatud metsa. Maad kasutatakse mõned aastad, jäetakse seejärel maha ning lastakse võssa kasvada. Kui maa viljakus on taastunud, võidakse see uut [[Ale|alet]] tehes uuesti kasutusele võtta. Tänapäeval kasutusel rohkem Lõuna riikides.[[http://en.wikipedia.org/wiki/Slash-and-burn]]<ref>Allpere, A. (2003) "Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik". Avita. </ref> <br />
 
 
 
== Ajalugu ==
 
[[Pilt:Raatajat rahanalaiset.JPG|pisi|Eero Järnefelt "Raatajat rahanalaiset eli Kaski" 1893]]
 
Varasematel aegadel kasutati alepõllundusmeetodit igal pool maailmas, nii rohumaade kui metsade kultiveerimisel.<br />
Ligikaudu 20 000 aastat tagasi elasid inimesed küttimisest ja korilusest. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk [[agraarajastu]]. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades toodeti kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse e. [[Naturaalmajandus|naturaalmajanduse]] tingimustes kohapeal. Sobivad taime- ja loomaliigid leiti väga pika aja vältel ja läbi juhuslike kogemuste. Alepõldudel kasvatatavaid tera- ja mugulvilju vahetati võimalusel rändkarjakasvatajatelt saadava liha, villa ja nahkade vastu. <br />
Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Põllumajanduslikud ehk [[Agraarühiskond|agraarsed ühiskonnad]] saavutasid kõrgema arengutaseme 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutulise rikkuse eliidile ning talutava elujärje ka väga suurele hulgale lihtrahvale. Suhteliselt arenenud olid ka Edela-Aasia ja Põhja-Aafrika. Mujal maailmas oli põllumajandusühiskond algelisem või veel välja kujunemata.<ref>Raagma, G. (2003) "Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile". Eesti Loodusfoto</ref> <br />
 
 
== Tänapäevane kasutus ==
Tänapäeval on alepõllundus kasutusel hõreda asustusega troopilistes põllumajanduspiirkondades (Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aasias) ligikaudu 200-500 miljoni inimese poolt.<ref>http://geography.about.com/od/urbaneconomicgeography/a/slashburn.htm</ref> Korraliku majandamise puhul suudab selline põlluharimisviis ka tänapäeval inimestele stabiilselt toidu lauale anda. Samas ebaõigete meetodite puhul võib alepõllundus hävitada kiiresti suuri alasid. Samuti saab maa-alasid põletamise ja seejärel kultiveerimisega kasutada vaid paar-kolm tsüklit, mis ei ole jätkusuutlik lähenemine. Seetõttu on alepõllundus tänapäeval tekitanud debati pooldajate ja vastuseisjate vahel. <br />
Nendes troopilistes riikides, kus on viimasel ajal toimunud plahvatuslik inimeste arvu kasv, on alepõllundus põhjustanud suurte alade hävinemise pinnase [[Erosioon|erosiooni]] tõttu. Samas ei ole see põllundusmeetodi süü vaid põhjus peitub asjaolus, et seda meetodit kasutavad väga paljud inimesed. [[Põlisrahvas|Põlisasukad]] on enamasti oma maa isepärasustega kursis ja oskavad seda harida, kuid mittepõlised asukad ei oma vastavaid teadmisi ja ei oska maa omapäradega arvestada. Edukaks alepõllunduseks on vaja:<br />
# Teadmisi pinnase eripärade ja kliima ning [[Ökosüsteem|ökosüsteemi]] kohta
# Põhiteadmisi ja oskusi põlluharimises
# Raha ja tehnikat
# Aktiivset suhtlemist kohalike elanikega, kes võiksid juhtnööre jagada<br />
 
Kõigi nende faktorite ebapiisava olemasolu puhul tehakse alepõllundust valesti ning selle tulemuseks on suure ulatusega maa-alad, mis on täielikult rikutud ja ei kõlba pikka aega millekski. Sellised alad on avatud [[Erosioon|erosioonile]]. <br />
 
Tulevikus levib alepõllundus ilmselt [[Amazonas|Amazonase]] asustatud aladel, kuid selline põlluharimisviis ei suuda ära toita järjest suurenevat ühiskonda. Seetõttu on hakatud üha rohkem otsima alternatiive, mis pakuksid inimestele lisaks saagile ka töökohti, sissetulekut ja sotsiaalseid teenuseid. Teiseks võimaluseks on praegu kasutusel olevate [[Ale|alemaade]] toodangu suurendamine, kolmanda variandina nähakse [[Intensiivpõllumajandus|intensiivpõllumajandust]]. Need alternatiivid aga eeldavad suurt muutust riikide poliitikas ja suuri rahasüste, et võimaldada vajalikku tehnikat. On küllaltki ebatõenäoline, et see [[Troopika (täpsustuslehekülg)|troopikariikides]] juhtuks, seega prognoositakse tulevikuks lihtsalt alepõllunduse suuremat levikut, kuna see on koheselt töötav meetod, mis ei nõua suuri investeeringuid.<ref>http://www.eoearth.org/article/Slash_and_burn</ref> <br />
 
 
=== Kasutamine Eestis ===
Eestis oli alepõletamine valdav maaharimisviis 17. sajandini, Lõuna-Eesti võsamaadel jätkus alepõllundus 19. sajandini. Kagu-Eestis, kus asub [[Karula rahvuspark]], kestis aletamise traditsioon kuni 20. sajandi alguseni.
Okaspuud raiuti talvel, lehtpuud kevadel, lasti sügiseni või järgmise kevadeni kuivada ning põletati ühtlaselt laiali laotatuna või vähese põletusmaterjali korral vaaludena. Rukis, oder, naerid vms külvati kohe tuha sisse, seejärel künti ja äestati. Alepõldu kasutati 3-4 aastat, siis jäeti kurnatud maa 10-20 aastaks heina- ja karjamaana seisma, kuni uus võsa või mets peale kasvas. Paremaid alemaid hakati väetama sõnnikuga ja kasutama [[põlispõld|põliselt]].<ref>Eesti Entsüklopeediakirjastus (2008). "Eesti maaelu entsüklopeedia A-K"</ref><br />
 
== Ökoloogilised mõjud ==
Kuigi alepõllundus on vaesemates riikides siiani traditsiooniline põlluharimismeetod, on selle mõjud keskkonnale ja ökosüsteemile väga halvad. Alepõllundus kurnab maad ning rikub ökosüsteemide tasakaalu. Haritava maa-ala mulla toitainete sisaldused vähenevad järk-järgult ning peale maa mahajätmist läheb siiski veel tükk aega enne, kui algne [[Toitained|toitainete]] sisaldus taastub. <ref>http://www.eoearth.org/article/Slash_and_burn</ref><br />
 
== Välislingid ==
 
[http://www.eoearth.org/article/Slash_and_burn Slash and burn - The Encyclopedia of Earth]<br />
 
[http://www.maaleht.ee/news/uudised/kylauudised/vaata-alepoletamine-on-rank-too.d?id=25071409 Maaleht - Alepõletamine on raske töö]<br />
[http://parandkultuur.wikispaces.com/alepollumajandus Pärandkultuur - Alepõllumajandus]
 
 
 
== Viited ==
<references/>