Erlihhioos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2008}}
'''Erlihhioos''' on koondnimetus bakteritega nakatunud [[puugid|puukide]] hammustuse kaudu, nii loomadel kui inimestel, levida võivatele [[nakkushaigus]]tele.
Erlihhioosi põhjustavad [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] ''[[Anaplasmataceae]]'', valdavalt kahte [[perekond (bioloogia)|perekonda]] ''[[Ehrlichia]]'' ja ''[[Anaplasma]]'' kuuluvad [[bakter]]id.<ref>Tiina Prükk, [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2864_2837.html Kas puukidega leviv erlihhioos on inimesele ohtlik?], EL küsib EL 2009/7</ref>
Nakkust peetakse ohtlikuks, kuna tekitajad elutsükli käigus nakatuvad ja hävivad peamiselt [[fagotsüütilised leukotsüüdid]] - [[neutrofiilid]], [[monotsüüdid]], [[dendriitilised rakud]] ja [[eosinofiilid]].
Varem arvati, et nakkus levib ainult [[koer]]te, [[hobune|hobuste]], [[veis]]te, [[lammas]]te ja metsloomade seas. Inimestel esineb erlihhioosi võrdlemisi harva, selle esinemissagedus on 0,7 haigusjuhtu 1 000 000 inimese kohta aastas.▼
==Nakkusesiirutajad==
Nakkusesiirutajatena tuntakse:
*''[[Amblyomma americanum]]''
*''[[Dermacentor variabilis]]''
*''[[Ixodes dammini]]''
*''[[Ixodes scapularis]]''.<ref>[[Lippincott Williams&Wilkins]],''[http://books.google.ee/books?id=1h6vu60L6FcC&pg=PR13&lpg=PR13&dq=Professional+Guide+to+Diseases&source=bl&ots=jBBa1iLomx&sig=VoIRltt2O2p-aNLhkKdU4LA0S_8&hl=et&sa=X&ei=1SRZUZHzAsXL0AWS9ICADQ&ved=0CDsQ6AEwAg Professional Guide to Diseases]'', 9 th Edition, lk 956 – 957, 2008, ISBN 0 7817-7899-9</ref>
==Roomajatel==
===Madudel===
[[Maolised|Madudel]] esineb erlihhioosi.<ref>Nieto NC, Foley JE, Bettaso J, Lane RS.,''[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19281295 Reptile infection with Anaplasma phagocytophilum, the causative agent of granulocytic anaplasmosis.]'', J Parasitol. 2009 Oct;95(5):1165-70. doi: 10.1645/GE-1983.1. Epub 2009 Mar 12, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014)Erlihhioosi </ref>
==Imetajatel==
▲Varem arvati, et nakkus levib ainult [[koer]]te (esimene haigusjuht Alžeerias 1935), [[hobune|hobuste]], [[veis]]te,
===Inimestel===
Inimestel kirjeldati erlihhioosi esimest korda 1986. aastal Ameerika sõduritel.
Inimestel esinevat erlihhioosi enamikus Euroopa maades, sealhulgas Eestis, ametlikult ei registreerita - puudub ka sissekanne [[RHK-10]]-s. Seega puudub ülevaade haiguse sagedusest.<ref>Tiina Prükk, [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3194_3169.html Puuknakkused Eestis, Puugid EL 2010/3]</ref> Inimestel esineb erlihhioosi võrdlemisi harva, selle esinemissagedus on 0,7 haigusjuhtu 1 000 000 inimese kohta aastas.
===Haigustekitajad ja vormid===
Inimestel võivad erlihhioose tekitada viis erinevat [[bakterid|bakteri]][[liik (bioloogia)|liiki]]:
*''[[Anaplasma phagocytophilum]]'' põhjustab [[inimese granulotsütaarne anaplasmoos|inimese granulotsütaarset anaplasmoosi]], mida tunti varem granulotsütaarse erlihhioosi nime all;
*''[[Ehrlichia ewingii]]'' nakatab peamiselt [[hirv]]esid ja koeri, kuid põhjustab ka [[inimese ewingii erlihhioos]]i;
12. rida ⟶ 34. rida:
*''[[Ehrlichia canis]]e'' ja ''[[Neorickettsia sennetsu]]'' tekitatavaid haigusi inimestel ei ole veel piisava põhjalikkusega uuritud.
====Vormid====
Erlihhioos tekitab tavaliselt nõrku [[sümptom]]eid, kuid võib mööduda ka ilma haigusnähtudeta. Tavapärasteks sümptomiteks on [[palavik]], [[peavalu]] ja [[lihasvalu]]d, harvadel juhtudel esineb ka [[lööve]]t. Haigus võib nõrgestada [[immuunsüsteem]]i, luues soodsa pinnase teistele nakkustele, eelkõige [[kandidoos]]idele. Tihti kaovad erlihhioosi sümptomid ilma ravita.▼
Peamiselt levivad kaks vormi, millede kliiniline pilt on üsna sarnane:
*[[inimese monotsütaarne erlihhioos]] (''human monocytic ehrlichiosis'', HME)
*[[granulotsütaarne erlihhioos]] (''human granulocytic anaplasmosis'', HGA).
===Sümptomid===
Haigusel on peiteperiood 5 - 21 päeva, harilikult 9 päeva puugihammustusest.
▲Erlihhioos tekitab tavaliselt nõrku [[sümptom]]eid ning kaob iseenesest,
Haigus võib nõrgestada [[immuunsüsteem]]i, luues soodsa pinnase teistele nakkustele, eelkõige [[kandidiaas]]idele.
3% erlihhioosijuhtudest lõpeb inimese
===Diagnoosimine===
Nakkushaiguse [[diagnoos]]imisel on muutused veres ja ka spetsiifiliste antikehade tiitri määramine, mida teostatakse [[vereproov]]i põhjal.<ref>[http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/DE/ehrlichia-vastased%20igm%20ja%20igg.pdf Ehrlichia-vastased IgM ja IgG (S-Ehrlichia IgM, S-Ehrlichia IgG)], Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014)</ref>
Kuid haigustekitaja võib kindlaks teha ka [[molekulaardiagnostika]] abil või kasvatades tekitajat söötmel.
Eestis diagnoositi esimene erlihhioosi haigusjuht [[Tartu nakkushaigla]]s [[2002]]. aastal (publitseeritud 2003). [[2009]]. aasta keskpaigaks oli Tartu nakkushaiglas registreeritud 15 erlihhioosi haigusjuhtu.<ref>Tiina Prükk, [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2864_2837.html Kas puukidega leviv erlihhioos on inimesele ohtlik?], EL küsib EL 2009/7, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014)</ref>
===Ravi===
[[Vaktsiin]]i erlihhioosi vastu veel ei ole, mistõttu peamiseks ennetamismeetodiks on puukide leviku piiramine. Haigust ravitakse [[antibiootikum]]idega, kõige efektiivsemaks peetakse
===Komplikatsioonid===
▲3% erlihhioosijuhtudest lõpeb inimese surmaga, kuid tavaliselt puudutab see nõrgestatud immuunsüsteemiga isikuid (nt [[HIV]]-positiivseid inimesi), kellel erlihhioos võib tekitada [[äge hingamispuudulikkus|ägedat hingamispuudulikkust]] ja [[hepatiit]]i ning soodustada [[hospitaalinfektsioon]]ide levikut.
* [[täiskasvanu respiratoorse distressi sündroom]]
* [[epilepsia]]hood
* [[kooma]].<ref>[[Lippincott Williams&Wilkins]],''[http://books.google.ee/books?id=1h6vu60L6FcC&pg=PR13&lpg=PR13&dq=Professional+Guide+to+Diseases&source=bl&ots=jBBa1iLomx&sig=VoIRltt2O2p-aNLhkKdU4LA0S_8&hl=et&sa=X&ei=1SRZUZHzAsXL0AWS9ICADQ&ved=0CDsQ6AEwAg Professional Guide to Diseases]'', 9 th Edition, lk 956 – 957, 2008, , ISBN 0 7817-7899-9,</ref>
==Nimi==
Tekitaja on saanud nime avastaja, Saksa [[bakterioloog]]i [[Paul Ehrlich]]i auks.
== Viited ==
▲[[Vaktsiin]]i erlihhioosi vastu veel ei ole, mistõttu peamiseks ennetamismeetodiks on puukide leviku piiramine. Haigust ravitakse [[antibiootikum]]idega, kõige efektiivsemaks peetakse [[tetratsükliinid]]e klassi kuuluvaid [[doksütsükliin]]i ja [[minotsükliin]]i. Tetratsükliinide suhtes allergilistel inimestel võib alternatiivse ravimina kasutada [[rifampitsiin]]i.
{{viited}}
[[Kategooria:
[[Kategooria:Harvaesinevad haigused]]
[[Kategooria:Veterinaaria]]
| |||