Rukkilill: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 194.150.65.194 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar.
26. rida:
Pealevila on [[Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]], kuid kasvab ka mujal. Eestis on ta [[arheofüüt]]. Seoses intensiivpõllunduse ja [[herbitsiid]]ide kasutamisega on ta arvukus Eesti looduses oluliselt vähenenud. Rukkilill kasvab peamiselt põlluumbrohuna eriti taliviljapõldudel, kuid ka tee- ja kraaviservadel ning [[jäätmaa]]del. Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valguslembene, kuid talub ka varju.
 
== Kirjeldus ==
== gdKirjeldusgRukkilill on ühe- või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15 cm kuni 1 meeter.gRukkilill on ühe- või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15 cm kuni 1 meeter. ==
[[Pilt:Centaurea cyanus oitsvadtaimed.JPG|thumb|left|Rukilill]]
Rukkilill on [[üheaastane taim|ühe-]] või [[kaheaastane taim|kaheaastane]] [[ühekojaline taim|ühekojaline]] rohttaim. Kõrgus 15 cm kuni 1 meeter.
 
Rukkilille lehed on [[lihtleht|lihtlehed]], mille pesdgsdgalminepealmine pind on helbelistest karvadest valkjas kuni hallikas, alakülg viltjaskarvane. Juurmised ja alumised varrelehed sgdfcbggonon [[süstjas leht|süstjad]], veidi tömbi tipu ja [[terve leheserv|terve]] kuni [[lõhine leheserv|lõhestunud]] servaga, [[leheroots|rootsulised]]. Need kuivavad varakult. Keskmised ja ülemised varrelehed on kitsamad, tipul teritunud, enamasti terveservalised, rootsutud. Nende pikkus on kuni 10 (12,5) cm ja laius kuni 0,6 sm.
 
[[Vars|Varred]] kasvavad enamasti üksikult, ogfdgsdfdbhhhnon püsgdsdgdgdgdtisedpüstised ja harunevad enamasti keskpaigast või sellest veidi altpoolt. Varreharud on viltu üles suunatud ja pikad. Kogu vars on heledamate kantidega ja kaetud helbeliselt võrkjate valkjate kuni hõbedaste karvadega. Taimel on sammasjas harunev [[juur]], mis ulatub mudgdgdgdggdgdgdsmullas kuni 20 cm sügavusele.
 
Õied moodustavad [[korvõisik]]u, mis koosneb [[õisik]]u keskel asuvatest mõlemasugulistest [[putkõis|putkõitest]] ja steriilsetest kellukjatest äärisõitest. Värvuselt on õied enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Korvõisiku läbimõõt on 2,5–3,5 cm. Õisikul on munajas kuni 1,5 cm pikkune [[üldkatis]]. Korvõisikud on koondunud peaaegu [[kännas]]jaks [[liitõisik]]uks. Õitseb juunist septembrini (oktoobrini). Taim on [[putuktolmleja]]
 
Rukkilille [[vili|viljad]] on äraspidimunajad, veidi karvase pinnaga, keskmiselt 4 mm pikkused, helehallikad või kollakad [[seemnis]]ed. Seemnistel on 3–3,5 mm pikkune ruugjas [[pappus]]. Viljad valmivad alates juulikuust. Ühel taimel on seemneid üle 5000. Seemned levivad nii viljapõllu õlgedega, viljaseemnete sees ja ka loomade ning vee abil.
 
[[Pilt:Rukkilill Haanja looduspargis.jpg|pisi|Rukkilill kasvamas viljapõllul [[Haanja looduspark|Haanja looduspargis]].]]
==Kasutamine==
Rukkilill on hea [[meetaim]]. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti [[nektar]]it. Peamised tolmeldajad on [[mesilased]].
 
Tuntud ka [[ravimtaim]]ena: tema äärisõite leotist kasutatakse [[uriin]]i- ja [[sapp|sapieritust]] soodustava vahendina, samuti [[silm]]akompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud [[köha]]- ja [[palavik]]uvastase vahendina.
 
Taim sisaldab rikkalikult [[C-vitamiin]]i, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi.
 
Mitmeid [[vorm (bioloogia)|vorme]] ning [[sort]]e kasvatatakse aedades [[suvelill]]edena, eriti suuremate rühmadena. Sobib [[lõikelill]]eks.