Rukkilill: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 194.150.65.194 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. |
|||
26. rida:
Pealevila on [[Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]], kuid kasvab ka mujal. Eestis on ta [[arheofüüt]]. Seoses intensiivpõllunduse ja [[herbitsiid]]ide kasutamisega on ta arvukus Eesti looduses oluliselt vähenenud. Rukkilill kasvab peamiselt põlluumbrohuna eriti taliviljapõldudel, kuid ka tee- ja kraaviservadel ning [[jäätmaa]]del. Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valguslembene, kuid talub ka varju.
== Kirjeldus ==
[[Pilt:Centaurea cyanus oitsvadtaimed.JPG|thumb|left|Rukilill]]
Rukkilill on [[üheaastane taim|ühe-]] või [[kaheaastane taim|kaheaastane]] [[ühekojaline taim|ühekojaline]] rohttaim. Kõrgus 15 cm kuni 1 meeter.
Rukkilille lehed on [[lihtleht|lihtlehed]], mille
[[Vars|Varred]] kasvavad enamasti üksikult,
Õied moodustavad [[korvõisik]]u, mis koosneb [[õisik]]u keskel asuvatest mõlemasugulistest [[putkõis|putkõitest]] ja steriilsetest kellukjatest äärisõitest. Värvuselt on õied enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Korvõisiku läbimõõt on 2,5–3,5 cm. Õisikul on munajas kuni 1,5 cm pikkune [[üldkatis]]. Korvõisikud on koondunud peaaegu [[kännas]]jaks [[liitõisik]]uks. Õitseb juunist septembrini (oktoobrini). Taim on [[putuktolmleja]]
Rukkilille [[vili|viljad]] on äraspidimunajad, veidi karvase pinnaga, keskmiselt 4 mm pikkused, helehallikad või kollakad [[seemnis]]ed. Seemnistel on 3–3,5 mm pikkune ruugjas [[pappus]]. Viljad valmivad alates juulikuust. Ühel taimel on seemneid üle 5000. Seemned levivad nii viljapõllu õlgedega, viljaseemnete sees ja ka loomade ning vee abil.
[[Pilt:Rukkilill Haanja looduspargis.jpg|pisi|Rukkilill kasvamas viljapõllul [[Haanja looduspark|Haanja looduspargis]].]]
==Kasutamine==
Rukkilill on hea [[meetaim]]. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti [[nektar]]it. Peamised tolmeldajad on [[mesilased]].
Tuntud ka [[ravimtaim]]ena: tema äärisõite leotist kasutatakse [[uriin]]i- ja [[sapp|sapieritust]] soodustava vahendina, samuti [[silm]]akompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud [[köha]]- ja [[palavik]]uvastase vahendina.
Taim sisaldab rikkalikult [[C-vitamiin]]i, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi.
Mitmeid [[vorm (bioloogia)|vorme]] ning [[sort]]e kasvatatakse aedades [[suvelill]]edena, eriti suuremate rühmadena. Sobib [[lõikelill]]eks.
|