Digiteerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
välja ebasoovitatav sõna (piisab ümbersuunamisest), juhusliku keele tõlkevaste ja reklaamlink |
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Digiteerimine''' (ka ''digimine'' ja ''digitaliseerimine'') on füüsilise objekti või analoogmaterjali (kunstiteos, helisalvestis, kaart, kiri, kolmemõõtmelised objektid vms) digitaalsele kujule viimine <ref>McKay, S. (2003). [http://southernlibrarianship.icaap.org/content/v04n01/Mckay_s01.htm ''Digitizing in archival environment'']. – Electronic Journal of Academic and Special Librarianship, 4 (1)</ref>. Selle käigus teisendatakse analoogobjekt digitaalseks signaaliks, 1-de ja 0-de jadaks, mis on arvuti poolt loetav.<ref>Smith, A. (1999). [http://www.clir.org/pubs/reports/pub80-smith/pub80.html ''Why digitize?'']. - Digital Library Federation. Council on Library and Information Resources (publication 80)</ref>
Digiteerimise kontekstis kasutatakse ingliskeelsetes tekstides mõisteid "skaneerimine" (''scanning'') ja digiteerimine (''digitizing''). Skaneerimisest räägitakse pigem pildiliste, graafilisi analoogmaterjalide teisendamise tähenduses, digiteerimine tähendab aga igasuguse analoogmaterjali, ka video ja heli viimist elektroonilisse vormi. Seega digiteerimine on üldisem mõiste kui skaneerimine.<ref>Lee, S. (2000). ''Digital imaging: a practical handbook''. London: Library Association. lk 35</ref>.
| |||