Erinevus lehekülje "Juunipööre" redaktsioonide vahel

Parandatud ja täiendatud
(Parandatud ja täiendatud)
(Parandatud ja täiendatud)
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2013}}
{{Mall:Sõjaline konflikt
|konflikt = Eesti okupeerimine ja annekteerimine Teises maailmasõjas [[NSV Liit|NSV Liidu]] poolt
|kaotused3 = Territooriumi, rahvastikku, kultuurielu, keskkonda ja majandust hõlmavad kaotused ja kahjud aastatel 1940–1941 <ref>[http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/ValgeRaamat.pdf Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991] www.riigikogu.ee (vaadatud 01.09.2013)</ref>
}}
'''Juunipööre''' oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] korraldatud [[riigipööre]] [[Eesti]]s [[21. juuni]]l [[1940]], mille tulemusel astus ametisse [[Johannes Varese valitsus|Johannes Varese "rahvavalitsus"]]. [[21. juuli]]l [[1940]] võttis kiirkorras ja [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|Eesti Vabariigi põhiseadusega]] vastuolus valitud [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu]] vastu [[s:Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks|deklaratsiooni riigivõimust Eestis]], millega Eesti kuulutati [[Eesti NSV|nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]]. [[22. juuli]]l esitas Riigivolikogu [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le palve Eesti NSV vastuvõtmiseks [[NSV Liit]]u. [[6. august]]il võttis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV vastu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu.
 
[[14. juuni]]l 1940 alustas Nõukogude Liit [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. Mõne päeva jooksul esitas ta [[Baltimaad|kolmele Balti riigile]] sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maale lubamist ja nõukogudemeelsete valitsuste ametisse seadmist.
 
Eesti okupeeriti ligi 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt [[17. juuni]]l 1940. [[19. juuni]]l saabus Tallinna [[Stalin]]i erivolinik [[Andrei Ždanov]], kelle näpunäidete järgi määrati 21. juunil ametisse nõukogudemeelne nukuvalitsus. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", valiti [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|Eesti Vabariigi põhiseadusega]] [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu]] uus koosseis, kuulutati [[21. juuli]]l [[s:Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks|Riigivolikogu deklaratsiooniga]] Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning [[22. juuli]]l "otsustati" paluda [[Eesti NSV]] vastu võtmist [[NSV Liit]]u. [[6. august]]il võttis [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] Eesti NSV vastu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu.
{{Sisukord paremale}}
 
''1. Et Eestis loodaks selline valitsus, kes suudaks ja tahaks Nõukogude - Eesti pakti ausalt ellu viia.''
 
''2. Et viivitamatult oleks kindlustatud Nõukogude sõjavägedele vaba sissepääs Eesti territooriumile nende paigutamiseks Eesti tähtsamatesse keskustesse küllaldases suuruses, et kindlustada Nõukogude - Eesti vastastikuse abistamise pakti elluviimine ja vältida võimalikke provokatsioonilisi akte Nõukogude garnisoni vastu Eestis.''<ref>Liivi Uuet ja Erich Kaup. ''Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat''. [[Tammerraamat]], 2011, lk. 286–287.</ref>
 
Noodis ei nõutud Eesti riigikorra muutmist ega Eesti liitmist Nõukogude Liiduga.
Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi, kes moodustasid hiljem [[Vabaduse väljak]]ul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest{{lisa viide}}.
 
[[20. juuni]]l [[1940]] kogunes [[Tallinna töölisvõimla]] saali [[Pärnu maantee]] 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid [[I Riigivolikogu|Riigivolikogu]] liikmed [[Neeme Ruus]], [[Aleksander Jõeäär]] ja [[Voldemar Jaanus]] ning [[Oskar Sepre]], kes [[149 protsess]]il olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud [[amnestia]] läbi [[1938]]. aastal ja teised [[Ametiühisuste Kesknõukogu]] tegelased. Töölised nõudsid: ''Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga [[Kaitseliit|kaitseliidu]] laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest'' <ref name="Tööliste koosolek">[http://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6liste_koosolek Tööliste koosolek (20.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>. Edasi võeti vastu tervitus Punaarmeele, milles öeldi: ''Stalini, Molotovi ja Vorošilovi ja teiste Nõukogude Liidu juhtide tark rahupoliitika on... ulatanud vennalikult abistava käe Eesti töötavale rahvale. Võimsate Punaarmee väeosade Eestisse jõudmine on meile kindlustuseks, et võime rahulikult jätkata tööd oma kodudes...''.<ref name="Tervitus punaarmeele">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Tervitus punaarmeele (20.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref> Lõpuks otsustati saata tervitustelegramm Stalinile. Koosolek lõppes kell 10:15 õhtul.
 
Tartus toimuvaid väljaastumisi juhtisid [[Kristjan Jalak]], [[Neeme Ruus]] ja [[Aadu Hint]].
 
== 21. juuni riigipööre ==
[[Pilt:Meeleavaldajad Kadriorus 1940. aasta.jpg|pisi|[[21. juuni]]l [[1940]]. Vabariigi Presidendi [[Konstantin Päts]]i residentsi juurde suunduvad meeleavaldajad [[Kadriorg|Kadriorus]].]]
Kõigis Eesti suuremates linnades korraldati sel päeval miitingud.
;Tallinnas
Anonüümne kasutaja