Erinevus lehekülje "Bürokratism" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 6912 baiti ,  6 aasta eest
==Mõiste==
Mõiste '''bürokratism''' viitab [[bürokraatia]]le.
 
==Ajalugu ja tänapäev==
Varasemaid viiteid reeglite alusel korraldatavast ja ametnike poolt hallatavast haldussüsteemist pärinevad kirjutamise leiutanud [[Mesopotaamia]] (Sumer, [[Akkad]], [[Babüloonia]] jms) tsivilisatsioonidest. Ilmselt oli oma ametkond ka sellest veelgi varasemas ja erakordselt kõrgelt arenenud tööjaotusel põhinevas [[Induse tsivilisatsioon]]is, kuid kuna sealt ei ole leitud vastavaid kirjalikke dokumente, siis pole seda võimalik tõestada.
 
Hierarhiliselt korraldatud ametnike aparaat sündis ilmselt [[Vana-Egiptus]]es ning see oli olemas ka kõikides järgnevates organiseerunud ühiskondades, mis lõid riigilaadseid moodustisi. Bürokraatlik võimukorraldus põhines rituaalidel.
 
Ametnike esmaseks ülesandeks Mesopotaamias oli õiguslike suhete korraldamine, sh lepingute sõlmimine vabade inimeste vahel, õigusemõistmisele kaasaitamine ning sadamatollide ja maarendise, hiljem ka maksude kogumine. Kõikides iidsetes ühiskondades oli ametnike tööandjaks templid, mis täitsid sealsetes ühiskondades põhiosas funktsioone, mida kaasaegses ühiskonnas kannavad ministeeriumid ja nende allasutused. Ametnike väljaõpetamiseks rajati hulganisti templikoole.
 
Iidses Egiptuses moodustasid ametnikud juba omaette klassi, mille liikmed pärandasid oma oskusi järeletulijatele (erinevalt Sumerist polnud seal koole). Ametnike hulk kasvas ja kahanes vastavalt vallutustele ja haldusala muutumisele.
 
Bürokraatia roll ühiskonna korralduses kasvas oluliselt nii [[Ateena]] kui ka [[Rooma vabariik|Rooma vabariigi]] demokraatlikes ühiskondades. Ametnike arv ja eriti nende võim hakkas kasvama [[Rooma Impeerium]]is peale senise vaba turumajanduse kokkuvarisemist ja [[Diocletianus]]e poolt läbi viidud haldusreformi, mil seniste haldusüksuste arv kahekordistus ning riigi fiskaalsüsteem viidi üle plaanimajanduse põhimõtetele. Rooma Impeeriumi kokkuvarisemise ja riigi jagunemise järel pani see aluse [[Bütsants|Bütsantsi]] hiiglaslikule ja täiesti läbipaistmatule ametkonnale, mistõttu see sai väga keerulise bürokraatliku masinavärgi võrdkujuks - seda hakati nimetama bütsantslikuks.<ref>"Byzantine - Definition and More from the Free Merriam-Webster Dictionary". Merriam-webster.com. 2012-08-31. Vaadatud 2013-05-26.</ref> Lääne-Euroopas töötasid ametnikud Rooma kirikuorganisatsioonis, mis ulatus üle kogu Lääne-Euroopa alade ja kaugemalegi. Imperiaalses Hiinas kujunes välja hierarhiliselt juhitud bürokraatlik aparaat, mida juhtis „ülemnõunik“.
 
Iidses [[Hiina]]s pani õpetlane [[Konfutsius]] aluse keerukale, kuid kompleksele haldussüsteemile, mis sätestas väärtused, mida ametnik pidi edendama ning kujundas välja suhted ühiskondlike institutsioonide (perekond, usk ja valitseja) vahel. Konfutsiuse reformi eesmärgiks oli ühiskonna vabastamine korrumpeerunud ametnike võimu alt.<ref>Mote, Frederick W. (2003-11-15). Imperial China: 900-1800. Harvard University Press. pp. 313–. ISBN 978-0-674-01212-7. Vaadatud 7. veebruaril 2013</ref> Ametnikuks saamise eelduseks oli isiku kompetentsust selgitavate raskete eksamite läbimist, mille tulemina määrati kandidaadi sobivus määratud ametikohale. Iga ametnik pidi kandama staatusele vastavat riietust.<ref>McKnight, Brian E. (1983-02-15). Village and Bureaucracy in Southern Sung China. University of Chicago Press. pp. 1–. ISBN 978-0-226-56060-1. Vaadatud 7. veebruaril 2013.</ref>
 
Päriliku eliidi poolt valitsetavates ühiskondades teenisid kirikuametnikud valitsejat. Ilmalik ametkond kujunes Euroopas välja alles [[Martin Luther|Lutheri]] poolt algatatud [[reformatsioon|usureformi]] ja selle mõjul kõigepealt [[Preisimaa]]l. Kuna esimesed ilmalikud ametnikud olid sõjaväelased, kui ainus organiseeritud, koolitatud ja kuningale otseselt alluv isikkoosseis, siis hakatigi Preisimaad nimetama maaks „kus armeel on oma riik“. Preisi mudel ([[kameralism]]) sai eeskujuks modernsetele territoriaalriikidele, mis tekkisid ja kujunesid välja 19. ja 20. sajandil. Märkimisväärse panuse ilmaliku bürokraatia arengusse andis ka [[Oliver Cromwell|Cromwell]] Inglismaal tsiviilteenistuse loomisega ning [[Napoleon]] Prantsusmaal oma kodifikatsiooni kehtestamisega.<ref>Handbook of Administrative History - Paper - J. C. N. Raadschelders. Books.google.com. Vaadatud 2013-05-26.</ref>
 
[[Industriaalrevolutsioon|Industriaalse revolutsiooni]] ja maailmamajanduse arenedes hakkas tööjaotusel ja turumajandusel põhinevates ühiskondades kasvama rahvakihtide rahulolematus rikkuse kasvu erinevuste kasvu pärast . See omakorda põhjustas seeria revolutsioonilisi riigipöördeid, mille käigus senine pärilik eliit kukutati võimult ning võim läks rahva poolt valitud erakondade ja esindusorganite ([[parlament]]ide, Eestis [[Riigikogu]]) kätte. Kuna valimistel määras võidu saadud häälte arv ja suurem osa hääli oli vaesema elanikkonna osa (n-ö kaotajate) valduses, siis pidid isikud, kes tahtsid valituks saada lubama neile midagi, mille eest nad olid oma hääle valmis neile andma. Reeglina tähendas see rahalisi toetusi ja majanduslikku heaolu. Kuna aga poliitikutel puudusid reeglina eelteadmised riigi majandusest ja rahandusest, siis viis see lõppkokkuvõttes bürokraatia domineerimisele ühiskonnas.
 
See omakorda pani paljusid ühiskonnauurijaid juurdlema bürokraatia rolli üle. [[John Stuart Mill]] ja [[Karl Marx]] analüüsisid ja hakkasid arendama teooriat, mis käsitles bürokraatia rolli majanduses ning selle võimu teostamise mehhanisme. [[Max Weber]] oli esimene, kes sõnastas arusaama bürokraatiast kui modernse riigi alustalast ning juba 19. sajandi lõpus hakkas see laienema ka muudesse valitsusvälistesse organisatsioonidesse.<ref>Beetham, David. [http://books.google.com/books?id=KtFI15WCr_8C&lpg=PP1&pg=PA3#v=onepage&q&f=false Bureaucracy.] Books.google.com. Vaadatud 2013-05-26.</ref> [[Franz Kafka]] on kirjeldanud bürokraatlikku ühiskonnakorraldust oma teostes.
 
21. sajandi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] on bürokraatia muutunud domineerivaks valitsuskultuuriks ning hakanud selgelt maha suruma kodanike kasvavat omavalitsemisoove. EL-is ilmneb see [[Euroopa Komisjon]]i ja Eestis Vabariigi Valitsuse seadusandliku initsiatiivi (tänaseks juba ainu)õiguses.
 
Absoluutse võimu saavutas bürokraatia eurotsoonis 2012. aastal, mil loodi [[Euroopa Stabiilsusmehhanism]]. Viimane on ametnike poolt määratav ametnike organisatsioon, mis asub väljapool igasugust parlamentaarset õigusruumi, mida keegi ei tohi kontrollida ja mille liikmetele on antud absoluutse karistamatuse staatus, kuid mis võib esitada piiramatuid rahalisi nõudeid eurotsooni riikidele (s.t nende riikide maksumaksjatele). Praktikas tähendab see klassiühiskonna loomist, millel pole enam puutepunkte ei demokraatliku riigikorralduse ega liberaalse turumajandusega.
 
==Bürokratism kui ideoloogia==