Erinevus lehekülje "Bürokratism" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 8769 baiti ,  6 aasta eest
P
 
Ajalugu on näidanud, et organisatsiooniliselt ideaalse bürokraatia mudel ei osutunud ideaalseks, ning mitmete igapäevaselt tuntavate puuduste tõttu ongi igapäevakeelde sõnale bürokraatia tekkinud negatiivne konnotatsioon.
 
==Bürokraatia uurijad ja teoreetikud==
 
===Karl Marx===
 
Karl Marx analüüsis bürokraatia rolli ja selle ülesandeid põhjalikult ”Hegeli õigusfilosoofia kriitikas”, mis ilmus 1843 aastal. Oma teoses avaldas [[Hegel]] toetust halduskorraldust teostavatele spetsialiseerunud ametnikele, kusjuures ta ei kasutanud mitte kunagi mõistet ”bürokraatia”. Marx taas vastandus oma töödes bürokraatiaga. Tema arusaamas tähendas bürokraatia kasv valitsuskorralduses sedasama, mis suurettevõtete domineerimine eraettevõtlusel põhinevas majanduses. Marx väitis, et kui näiliselt on suurettevõtetel ja valitsuse bürokraatial vastandlikud huvid, siis tegelikkuses toetavad nad vastastikku üksteise tegevust. Ta väitis: ”Suurettevõte tähendab tsiviilühiskonna katset moodustada oma riik, sel ajal kui bürokraatia tähendab riiki, mis on moodustanud oma tsiviilühiskonna.”<ref>Karl Marx (1970). "3A". Marx's Critique of Hegel's Philosophy of Right (1843). Cambridge University Press. Vaadatud 12. oktoobril 2012.</ref>
 
===John Stuart Mill===
 
Poliitika teadlane John Stuart Mill arvas 1860-ndatel oma kirjutistes, et eduka monarhia aluseks on bürokraatia ning tõi oma väite tõenduseks näidetena Hiina ja Vene impeeriumid ning mitmed Euroopa edukad valitsejad. Mill kirjeldas bürokraatiat kui valitsemisvormi, mis erineb esindusdemokraatiast. Ta oli veendunud, et bürokraatlikul valitsuskultuuril on mitmeid eeliseid, eriti aga rõhutas ta selle võime koguda, läbi töötada ja õppida suhtekorraldusest saadud kogemusi. Sellele vaatamata ei pidanud ta bürokraatiat esindusdemokraatiast paremaks, kuna selle liikmed määrati ametkohale kellegi poolt, mitte ei valitud. Seetõttu kirjutas ta, et ”Bürokraatial on alati kalduvus üle kasvada pedantokraatiaks”, mis lõpuks lämmatab vabaduse.<ref>John Stuart Mill (1861). "VI—Of the Infirmities and Dangers to which Representative Government is Liable".Considerations on Representative Government. Vaadatud 12. oktoobril 2012.</ref>
 
===Max Weber===
 
Saksa sotsioloog Max Weber kirjeldas oma 1922. aastal avaldatud teoses ”Majandus ja ühiskond” mitmeid avaliku halduse, valitsuskorralduse ja ettevõtluse ideaalvorme. Tema kriitiline uurimus ühiskonna bürokratiseerumisest oli tema kõige suurem panus ühiskonnateaduste arengusse.<ref>George Ritzer (29. september 2009). Contemporary Sociological Theory and Its Classical Roots: The Basics. McGraw-Hill. pp. 38–42. ISBN 978-0-07-340438-7. Vaadatud 22. märtsil 2011.</ref> Just Weber hakkas uurima bürokraatiat ning tema tööde mõjul muutus see mõiste üldkasutatavaks. Väga paljud kaasaegse avaliku halduse mõisted, kusjuures klassikalist kontinentaalset tüüpi hierarhiliselt organiseeritud tsiviilteenistust hakatigi nimetama ”Weberi halduskorralduseks”.<ref>Liesbet Hooghe (2001). The European Commission and the integration of Europe: images of governance. Cambridge University Press. p. 40. ISBN 978-0-521-00143-4. Vaadatud 23. märtsil 2011.</ref> Kuna Weberi arvates oli bürokraatia kõige efektiivsema ja ratsionaalsem viisi õiguskorra kehtestamiseks, siis pidas ta seda võtmeteguriks, mis tagab Lääne ühiskonna ratsionaliseerimise.<ref>Richard Swedberg; Ola Agevall (2005). The Max Weber dictionary: key words and central concepts. Stanford University Press. pp. 18–21. ISBN 978-0-8047-5095-0. Vaadatud 23. märtsil 2011.</ref> Kuigi Weber ei idealiseerinud bürokraatiat, pidas ta seda siiski kõige efektiivsemaks ja (ametlikult) ratsionaalsemaks inimtegevuse organiseerimise viisiks modernses maailmas. Ta kirjutas: "Bürokraatlik valitsemiskultuur tähendab täielikku domineerimist teadmiste alusel."<ref>Richard Swedberg; Ola Agevall (2005). The Max Weber dictionary: key words and central concepts. Stanford University Press. pp. 18–21. ISBN 978-0-8047-5095-0. Vaadatud 23. märtsil 2011.</ref>
 
Weber loetles mitmeid probleeme, mille haldamiseks on vaja bürokraatiat: elanikkonna ja valitsetava territooriumi kasv, tööjaotuse süvenemine ja rahal põhinev turumajandus. Transpordi ja side-infrastruktuuride rajamine ja haldamine muutis efektiivse haldussüsteemi võimalikuks. Demokraatia areng ja rahva nõudmiste rahuldamine eeldab aga uut tüüpi ratsionaalsuse kultuuri, milles kõiki inimesi koheldakse võrdselt.
 
Weberi bürokraatia ideaaltüübiks oli hierarhiliselt korraldatud organisatsioon, selged alluvussuhted ja konkreetselt määratletud tegevusvaldkond, kus tegevuse aluseks on kirjalikud juhendid, toimub ametnike jätkuv koolitusekspertide poolt, kus juhendeid ja normatiive koostavad neutraalseid ametnikke ning ametnike karjäär sõltub tema tehnilisest kvalifikatsioonist, mida hindab organisatsioon, mitte üksikisik.<ref>Kenneth Allan; Kenneth D. Allan (2 November 2005).Explorations in Classical Sociological Theory: Seeing the Social Worl. Pine Forge Press. pp. 172–176. ISBN 978-1-4129-0572-5.</ref>
 
Weber pidas bürokraatiat kõige efektiivsemaks organisatsiooni vormiks ja vältimatult vajalikuks osaks modernsest riigist. Tõsi, ta nägi selles ka ohtu üksikisiku vabadustele ja märkis, et bürokraatia kasvav võim viib meid ”polaaröö külma pimedusse”, milles üha kasvav püüd kõike ratsionaliseerida viib inimhinge bürokraatia ”raudsesse lõksu”, kus kõik toimub eeskirjade põhiselt ja on ratsionaalsuse range kontrolli all.<ref>George Ritzer, Enchanting a Disenchanted World: Revolutionizing the Means of Consumption, Pine Forge Press, 2004, ISBN 0-7619-8819-X, [http://books.google.com/books?vid=ISBN076198819X&id=DznT_TbfKzMC&pg=PA55&lpg=PA55&dq=rationalization+%22iron+cage%22+%22polar+night+of+icy+darkness%22&sig=T4GVWJHDLYKbPVBg7lXN5KJFSb4 Google Print, p.55]</ref>
 
===Woodrow Wilson ===
 
Woodrow Wilson kirjutas [[Bryn Mawr College]]'i professorina essee ”Uurimus haldusest”.<ref>Woodrow Wilson, "The Study of Administration", Political Science Quarterly, July 1887</ref> Selles väitis ta, et bürokraatiat teostavad elukutselised ametnikud ei ole mõjutatud päevapoliitikast. Ta kuulutas, et ”bürokraatia osaleb poliitikas vaid sellene, kes arvestab välja maja pindala, mis on meie toimetuleku aluseks või nagu masin on osa valmistatud kaubast. Kuid samal ajal asub see väga kaugele otsustustasandist ning tegeleb vaid tehniliste detailidega ehk mõtteteradega, mis tõsi küll on otseselt seotud meie poliitilise nägemusega, mis otsib poliitilise arengu alustõdesid”. Wilson ei soovita küll valitsemise asendamist reeglitega, kuid ta annab soovituse: ”Administratiivsed küsimused ei ole poliitilised küsimused. Kuigi poliitikud annavad ülesandeid haldusaparaadile, ei peaks me sallima nendega manipuleerimist”. Sellest esseest sai alus, millele rajati Ameerika avaliku halduse uurimine.
Ludwig von Mises
 
Oma 1944. aasta töös ”Bürokraatia” oli Austria majandusteadlane Ludwig von Mises väga kriitiline bürokraatia suhtes. Ta uskus, et bürokraatia peaks olema avaliku põlguse sihtmärk, kuigi tema mõtetel oli poliitilistes ringkondades väga vähe poolehoidjaid, isegi kõige progressiivsemate hulgas. Mises oli näinud bürokraatia arengut nii avalikus- kui ka erasfääris, kuid oli sellele vaatamata seisukohal, et erasektoris saab bürokraatia kasv olla vaid otsene tagajärg valitsuse sekkumisest. Seetõttu rõhutas ta, et ”Mitte ükski eraettevõte ei peaks kunagi sattuma bürokraatlike juhtimismenetluste alla kui selle tegevuse eesmärgiks on vaid kasumi teenimine”.<ref>Ludwig von Mises (1944). [http://mises.org/etexts/mises/bureaucracy.asp Bureaucracy.] Vaadatud 12. oktoobril 2012.</ref>
 
===Robert K. Merton===
 
Ameerika sotsioloog Robert K. Merton arendas oma 1957. aastal ilmunud teoses ”Sotsiaalteooria ja sotsiaalsed struktuurid” edasi Weberi bürokraatia teooriat. Kuigi Merton topetas mitmeid aspekte Weberi analüüsis, tõi ta samas välja ka mitmeid probleemseid momente bürokraatia toimimises ning nimetas neid ”sisseõpetatud saamatuseks”, mis on üleregulatsiooni tulemiks. Ta jõudis seisukohale, et ametnikud kaitsevad rohkem oma kinnistunud huvisid kui tegutsevad organisatsiooni kui terviku huvidest lähtudes. Ta uskus samuti, et bürokraadid on uhked oma käsitöö üle ja püüavad kaitsta seda igasuguste muutuste eest. Merton märkis samuti, et bürokraatia rõhub formaalsusele inimestevahelistes suhetes ning nad on koolitatud välja nii, et nad ignoreeriksid igasuguseid eriolukordi konkreetsetes juhtumites, mis taas omakorda loob neist mulje kui ”ülbetest” ja ”üleolevatest” inimestest.<ref>Robert K. Merton (1957). [http://www.sociosite.net/topics/texts/merton_bureaucratic_structure.php Social Theory and Social Structure.] Glencoe, IL;Free Press. pp. 195–206. Vaadatud 12. oktoobril 2012.</ref>
 
==Viited==