Erinevus lehekülje "Juunipööre" redaktsioonide vahel

Parandatud ja täiendatud
(Parandatud ja täiendatud)
|kaotused3 = Territooriumi, rahvastikku, kultuurielu, keskkonda ja majandust hõlmavad kaotused ja kahjud aastatel 1940–1941 <ref>[http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/ValgeRaamat.pdf Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991] www.riigikogu.ee (vaadatud 01.09.2013)</ref>
}}
'''Juunipööre''' oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] korraldatud [[riigipööre]] [[Eesti]]s [[21. juuni]]l [[1940]], mille tulemusel astus ametisse [[Johannes Varese valitsus|Johannes Varese "rahvavalitsus"]]. [[21. juuli]]l [[1940]] võttis kiirkorras ja [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|Eesti Vabariigi põhiseadusega]] vastuolus valitud [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu]] vastu [[s:Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks|deklaratsiooni riigivõimust Eestis]], millega Eesti kuulutati [[Eesti NSV|nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]]. [[22. juuli]]l esitas Riigivolikogu [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le palve Eesti NSV vastuvõtmiseks [[NSV Liit]]u. [[6. august]]il võttis [[Nõukogude Liidu Ülemnõukogu]] Eesti NSV vastu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu.
{{Sisukord paremale}}
 
==Eellugu==
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkedes kuulutas [[Vabariigi President]] [[Konstantin Päts]] oma otsusega nr. 179 1. septembrist 1939 (,<ref>[[RT]] 1939, 73, 579) kuulutas,.</ref> et Eesti jääb valjultvälisriikide erapooletuksvahel puhkenud sõjas, misvaljult puhkenud välisriikide vahelerapooletuks. [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salaprotokollid nägid ette paraku midagi muud. [[Orzeł|Orzełi intsidenti]] ettekäändeks tuues süüdistas [[NSV Liit]] Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva [[Poola]] abistamises, [[neutraliteet|neutraliteedi]] rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta.
 
[[24. september|24. septembril]] [[1939]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu]] – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla.
Pakti viienda artikli järgi ei tohtinud pakti elluviimine mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda. [[29. september|29. septembril]] rääkis [[Konstantin Päts]] raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi.<ref name="Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_riik_on_niisama_kindel_nagu_ennegi K. Pätsi raadioesinemine] [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]], 1. oktoober 1939.</ref> Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister [[Kaarel Eenpalu]] ja 12. oktoobril astus ametisse uus [[Jüri Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] eesotsas professor [[Jüri Uluots]]aga.
 
Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas Eesti [[Sõjavägede ülemjuhatajaÜlemjuhataja]] [[kindral]] [[Johan Laidoner]] [[7. detsember|7. detsembril]] [[1939]] [[Moskva]]t. Seal kinnitas [[Stalin]] taas [[Baltimaad|Balti riikide]] puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: ''Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja — mis veel tähtsam — meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga.''<ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios">[http://et.wikisource.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4gede_%C3%BClemjuhataja_vastuv%C3%B5tt_Moskvas Eestile ei ole N. Liidu poolt esitatud mingeid nõudmisi] Päevaleht, 17. detsember 1939.</ref>
 
[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l [[1940]] väitis Nõukogude Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. Eestile esitatud noodis öeldi:
 
Noodis on öeldud:
 
''NSV Liidu valitsus peab kategooriliselt vajalikuks ja edasilükkamatuks:''
 
''1. Et Eestis loodaks selline valitsus, kes suudaks ja tahaks Nõukogude - Eesti pakti ausalt ellu viia.''
 
''2. Et viivitamatult oleks kindlustatud Nõukogude sõjavägedele vaba sissepääs Eesti territooriumile nende paigutamiseks Eesti tähtsamatesse keskustesse küllaldases suuruses, et kindlustada Nõukogude-Eesti vastastikuse abistamise pakti elluviimine ja vältida võimalikke provokatsioonilisi akte Nõukogude garnisoni vastu Eestis<ref>Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 286–287.</ref>.''
 
''2. Et viivitamatult oleks kindlustatud Nõukogude sõjavägedele vaba sissepääs Eesti territooriumile nende paigutamiseks Eesti tähtsamatesse keskustesse küllaldases suuruses, et kindlustada Nõukogude - Eesti vastastikuse abistamise pakti elluviimine ja vältida võimalikke provokatsioonilisi akte Nõukogude garnisoni vastu Eestis.''<ref>Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 286–287.</ref>.''
Noodis ei nõuta Eesti riigikorra muutmist ega Eesti liitmist Nõukogude Liiduga.
 
Noodis ei nõutanõutud Eesti riigikorra muutmist ega Eesti liitmist Nõukogude Liiduga.
[[17. juuni]] varahommikul algas lisavägede sisenemine Eestisse.<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">[http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga] Päevaleht, 18. juuni 1940.</ref>
 
Eriprotokoll Punaarmee täiendavate väekontingentide sisselubamiseks allkirjastati Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülema armeekindral [[Kirill Meretskov]]i poolt samal päeval kell 15 tagantjärele. Selle eesmärgiks oli Nõukogude Liidu soov näidata Eesti okupeerimist seadusliku sammuna. Uute nõudmiste kohaselt esitas [[Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] kohe lahkumispalve, mille [[Vabariigi President]] Konstantin Päts vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata samme uue valitsuse kujundamiseks.<ref name="Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_tegutseb_k%C3%B5iges_oma_p%C3%B5hiseaduslikus_korralduses Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne] Päevaleht, 19. juuni 1940.</ref>
 
[[17. juuni]] varahommikul algas lisavägede sisenemine Eestisse.<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">[http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga] Päevaleht, 18. juuni 1940.</ref> Eriprotokoll Punaarmee täiendavate väekontingentide sisselubamiseks allkirjastati Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülema armeekindral [[Kirill Meretskov]]i poolt samal päeval kell 15 tagantjärele. Selle eesmärgiks oli Nõukogude Liidu soov näidata Eesti okupeerimist seadusliku sammuna.
==Ettevalmistused==
[[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|Nõukogude sõjalaevastiku [[Balti laevastik]]u operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal.]]
;19. juuni
[[19. juuni]]l [[1940]] saabus [[Tallinn]]a<ref>[[Erich Kaup]]. [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KaupErich_Andrei_Zdanovist_II_TUNA2005_3.pdf Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel II] Tuna, 2005/3, lk 75–83.</ref> [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär ja [[ÜK(b)P Leningradi linna ja oblastikomitee]] 1. sekretär [[Andrei Ždanov]], kes külastas president [[Konstantin Päts]]i ja kohtus Tallinnas viibivate [[Punaarmee]] juhtidega<ref name="Ždanov saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/%C5%BDdanov_saabus_Tallinna Ždanov saabus Tallinna] Lääne Elu, 21. juuni 1940, nr 72, lk 1.</ref>. Oma muljed võttis ta ettekandes [[NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadile]] kokku järgmiselt: ''Päts hakkas kõigiti vana valitsust välja vabandama, kinnitades, et ta suhtus pakti täitmisse ausalt ja püüdlikult. ... Ühesõnaga, ta viis mind niikaugele, et ma ütleksin – ma ei usu teda. Ma vastasin, et ma ei saa ümber lükata meie käsutuses olevaid absoluutselt tõestatud fakte. ... Üldmulje on selline, et Päts, Laidoner ja kogu vana valitsuse juhtiv klikk püüavad säilitada juhtiva positsiooni ja kujutada asja nii, et Eestis pole Eesti valitsus milleski süüdi ja on Nõukogude Liidu suure Euroopa-poliitika ohver ning et selline on väikeriikide kibe saatus, kes on "erakorralise perioodi" tõttu sunnitud raskusi taluma.''<ref>Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 306–307.</ref>.'' Samuti kohtus ta 19. ja [[20. juuni]]l Tallinna välja kutsutud [[Maksim Unt|Maksim Undiga]], kellele tehti ettepanek hakata [[Johannes Varese valitsus|uues valitsuses]] siseministriks ja anti käsk organiseerida üle Eesti rahvakogunemised nõudega valitsus välja vahetada. Kohapealsetest NSV Liidu esindajatest võttis riigipöörde juhtimisest ja selles osalejate instrueerimisest osa [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] kaubandusnõunik ja hilisem saadik Eestis [[Vladimir Botškarjov]].<ref name="Semirjaga">Семиряга Михаил Иванович. [http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html ''Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы.'' Таллинн, 1989. С. 111—112 ]</ref>.
 
Õhtul andis sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] kõrgemate Nõukogude Liidu sõjaväejuhtide auks Ohvitseride Keskkogu kasiinos õhtueine.<ref name="Punaarmee saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/Punaarmee_saabus_Tallinna Punaarmee saabus Tallinna] Lääne Elu, 21. juuni 1940, nr 72, lk 1.</ref>
 
== 21. juuni riigipööre ==
[[Pilt:Meeleavaldajad Kadriorus 1940. aasta.jpg|pisi|[[21. juuni]]l [[1940]]. Vabariigi Presidendi [[Konstantin Päts]]i residentsi juurde suunduvad meeleavaldajad [[Kadriorg|Kadriorus]].]]
Kõigis Eesti suuremates linnades korraldati sel päeval miitingud.
;Tallinnas
Poliitiliste vangide vabastamisele järgnes ülevõtmisi, mida toimetasid rongkäigust eraldunud väiksemad tööliste salgad. Üle võeti politseiasutusi, sõjaväeüksuseid ning teisi asutusi ja ettevõtteid. Kõikjale paigutati vahipostid värskelt relvastatud töölistega.
 
Teist korda saabus rongkäik Toompeale kella viie paiku, vanglast vabastatud poliitiliste vangidega eesotsas. Juhtide nõudel vabastas vahtkond tee lossi. Lossi rõdule kogunesid rongkäigu juhid ja vabastatud vangid lilledega. Rõdult peetud kõnedes selgitati poliitilist olukorda ja hüüti elagu! Nõukogude Liidu juhtidele. Kõnelesid ka vabastatud vangid. Täpselt kell 18:45 heisati [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] torni punane lipp.<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Punane lipp Pikal Hermanil] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref> Heiskajateks olid [[Edgar Petree]], [[Karl Leesik]], [[Aleksander Resev]] jt.<ref>[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=379092 Mahavõetud sinimustvalge lipp ja mahavõtjad 21.06.1940. Eesti Riigiarhiivi Filiaali (Parteiarhiivi) fotokollektsioon. ERAF.2, nimistu 1, säiliku nr 8111.]</ref><ref>[http://www.eja.pri.ee/history/Holocaust/Lipp_ee.pdf Mark Rõbak. "Olen oma arvamuse formeerinud, ärge mind enam faktidega segage" (Ühe ajaloolise võltsingu lõpp)] www.eja.pri.ee (vaadatud 18.01.2014)</ref>. Pärastpoole mängis lossi rõdul puhkpilliorkester. Demonstrandid ootasid "rahvavalitsuse" väljakuulutamist. See sündis kella 22:15 paiku. Seejärel mindi laiali. Lossi hoovis aga jätkus püsside väljajagamine töölistest moodustatud korrapidajatele.
 
;Tartus
 
== Pärast riigipööret ==
Öösel peale rahutusi oli Tallinnas kosta veel laskmist. Isehakanud [[Rahva Omakaitse]] liikmed alustasid vahistamisi ning vastuhakkude käigus hukkus 3 relvastatud töölist ja 10 saidsai vigastada<ref>''Полпреды сообщают... Сборник документов об отношения СССР с Латвией, Литвой и Эстонией. Август 1939 г. август 1940 г.'' М., 1990. С. 191. </ref>, kuid ajalehtede sõnul oli [[22. juuni]]l linnas rahulik ja näha oli inimesi, kes ära kolisid või [[jaanipäev]]aks ettevalmistusi tegid. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tipus lehvis [[sinimustvalge lipp]].<ref name="Pilk tänavaellu laupäeval">[http://et.wikisource.org/wiki/Pilk_t%C3%A4navaellu_laup%C3%A4eval Pilk tänavaellu laupäeval] Päevaleht, 22. juuni 1940, nr 166, lk 5.</ref> Eelmisel õhtul anti ringhäälingu kaudu teada, et Töölisühingute Keskliit kutsub Tallinna töörahvast kogunema hommikul kell 10:00 Vabaduse väljakule, et tervitada uut valitsust ja temale poolehoidu avaldada.
 
[[5. juuli]]l [[1940]] tegi Vabariigi President [[Konstantin Päts]] otsuse määrata [[Riigivolikogu]] uued valimised ja [[Riiginõukogu]] uue koosseisu kujundamise ja tegi valitsusele korralduse võtta tarvidusele kõik abinõud Riigivolikogu valimiste võimalikult kiireks läbiviimiseks. Otsusele tuginedes tegi Varese valitsus 5. juulil korralduse viia Riigivolikogu valimised läbi [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l [[1940]]. Et valimisi kiiresti läbi viia, muudeti Riigikogu valimiste seadust<ref name="Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil">Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil. [[Lääne Elu]], 8. juuli 1940, nr 78, lk 1.</ref>.
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Vaata ka ==
*[[Johannes Varese valitsus]]
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==
Anonüümne kasutaja