Apostellik suktsessioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Apostellik suktsessioon''' (ka '''apostlik suktsessioon''', '''apostlik järjepidevus''', '''apostellik järjepidevus''', '''apostellik järgnevus''') on [[kirik]]u õpetus, mille kohaselt on tänapäeva kristliku kiriku [[piiskop]]id apostlite järglased. Erinevad kristlikud voolud tõlgendavad seda õpetust erinevalt.
 
Raamatus ''"Kristluse ajalugu''" peab [[Riho Saard]] seda ebatõenäuliseksebatõenäoliseks{{lisa ja enamik teadlasi ei usu apostelliku õpetuse või järjepidevuse olemasolu olukorras, kui puudus nn kristlik pealiin ja oli õpetuste (traditsioonide) paljususviide}}.
 
Apostellik suktsessioon väljendab vaimulikuameti õigusliku järjepidevust, meelevalda. Idee preestri (vaimuliku) pühitsemise edasiandmisest pärineb Vana-Egiptusest ja Vanast Testamendist ning on eri variatsioonides tuntud ka teistes [[usund]]ites.