Põhjagermaani keeled: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida:
Keeltegruppi on mõnikord nimetatud ka [[Põhjamaade keeled|Põhjamaade keelteks]], see on otsetõlge levinud terminist, mida kasutavad [[Taani]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] õpetlased. Skandinaavias kasutatakse terminit "Skandinaavia keeled" ka viidates vastastikku mõistetavatele keeltele kolmes Skandinaavia riigis. Skandinaavia mõiste kasutamine tõusis [[18. sajand]]il varajase keelelise ja kultuurilise [[skandinavism]]i liikumise tulemusel, viidates inimestele, kultuuridele ja keeltele kolmes Skandinaavia riigis ning rõhutades oma ühist päritolu. Mõistet "põhjagermaani keeled" kasutatakse [[geneetiline keeleteadus|geneetilises keeleteaduses]], samas kui mõiste "skandinaavia keeled" esineb kaasaegse standardkeele õpingutes ja Skandinaavia murretes.
Umbes 20 miljonile inimesele Põhjamaades on skandinaavia keeled emakeelteks, kaasa arvatud Rootsi vähemused Soomes. Keeli, mis kuuluvad põhjagermaani keelepuusse, räägitakse mõningal määral [[Gröönimaal]] ning immigrantide gruppide poolt peamiselt [[Põhja-
==Ajalugu==
| |||