Ludwig Wittgenstein: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
46. rida:
Aastal [[1913]] päris Wittgenstein isalt varanduse. Ta annetas (algul anonüümselt) raha Austria kunstnikele ja kirjanikele, sealhulgas [[Rainer Maria Rilke]]le ja [[Georg Trakl]]ile. Arvatakse, et ta tahtis [[1914]] minna külla Traklile, kes oli soovinud oma heategijat näha, kuid Trakl oli mõni päev varem jõudnud sooritada enesetapu.
Aastal 1913 pani Wittgenstein kirja oma tulevase "[[Loogilis-filosoofiline traktaat|Loogilis-filosoofilise traktaadi]]" selgroo, mis on raamatu mõistmiseks oluline<ref>Morris 2008:2</ref>. 1913. aasta lõpuks tundis Wittgenstein, et kõnelused teiste õpetlastega ei ole küllaldaselt sügavad ning ta ei saa Cambridge'is enam tööd jätkata, ning otsustas töötada erakuna [[
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemine oli üksinduses elanud Wittgensteinile täielik üllatus. Ta astus vabatahtlikuna [[Austria-Ungari]] armeesse, lootes, et surma lähedus teeb temast parema inimese. Ta teenis algul jõelaeval ja seejärel suurtükiväetöökojas. Wittgenstein saadeti õppima suurtükiväeohvitseriks ning [[1916]] saadeti ta [[haubits]]a[[rügement|rügemendi]] koosseisus Vene rindele, kus ta sai mitu medalit vapruse eest. Päevik näitab, et ta põlgas oma kaassõdurite madalust.
162. rida:
{{Link FA|ko}}
{{Link FA|ml}}
{{Link GA|de}}
| |||