Redaktsioon: 18. juuli 2013, kell 16:27 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. jaanuar 2014, kell 23:19 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Laupa mõis''' ([[saksa keel\|sks]] ''Laupa''), [[rüütlimõis]] [[Türi kihelkond\|Türi kihelkonnas]] Järvamaal. ==Ajalugu== Laupa mõisa asutajaks peetakse [[Rootsi]] ratsaväeohvitseri [[Claus Trällo]]t, kes ostis Laupa küla [[1614]]. aastal kuningas [[Gustav II Adolf]]i käest. [[1630]]. aastal kingiti mõis [[Reinhold von Fersen]]ile, kelle järeltulijatele kuulus Laupa mõis aastani [[1849]]. Viimasteks omanikeks oli perekond [[Taube]], kes lasi ka ehitada [[1905]]. aastal mahapõletatud hoone asemele praeguse esindusliku neobarokse mõisahoone. [[1913]]. aastal valminud hoone arhitekt oli [[Jacques Rosenbaum]]. Hoonet iseloomustavad [[mansardkatus]]ed, nii esi- kui ka tagaküljel asuvad suurejoonelised [[terrass]]id ning ülikülluslik [[stukkdekoor]].▼ Laupa mõisa asutajaks peetakse [[Rootsi]] ratsaväeohvitseri [[Claus Trällo]]t, kes ostis Laupa küla [[1614]]. aastal kuningas [[Gustav II Adolf]]i käest. [[1630]]. aastal kingiti mõis [[Reinhold von Fersen]]ile, kelle järeltulijatele kuulus Laupa mõis aastani [[1849]]. ==Mõisahooned== ▲Laupa mõisa asutajaks peetakse [[Rootsi]] ratsaväeohvitseri [[Claus Trällo]]t, kes ostis Laupa küla [[1614]]. aastal kuningas [[Gustav II Adolf]]i käest. [[1630]]. aastal kingiti mõis [[Reinhold von Fersen]]ile, kelle järeltulijatele kuulus Laupa mõis aastani [[1849]]. Viimasteks omanikeks oli perekond [[Taube]], kes lasi ka ehitada [[1905]]. aastal mahapõletatud hoone asemele praeguse esindusliku neobarokse mõisahoone. [[1913]]. aastal valminud hoone arhitekt oli [[Jacques Rosenbaum]]. Hoonet iseloomustavad [[mansardkatus]]ed, nii esi- kui ka tagaküljel asuvad suurejoonelised [[terrass]]id ning ülikülluslik [[stukkdekoor]]. Mõis asub [[Pärnu jõgi\|Pärnu jõe]] kaldal, ümbritsetuna ilusast pargist. Mõisa juurde kuulub viinavabrik, valitsejamaja, [[kuivati]], [[tall]] ja kelder. Peahoone ja eelnimetatud on kultuurimälestised. Lisaks on park looduskaitse all. 18. rida ⟶ 22. rida: Pilt:Laupa_mõisa_kuivati_15135.jpg\|Kuivati Pilt:Laupa mõisa kelder.jpg\|Kelder File:Laupa mõis, 1914.jpg\|Laupa mõis, 1914. aastal </gallery>

Laupa mõis: erinevus redaktsioonide vahel