Riia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
35. rida:
==Keskaeg==
[[1211]]. aasta 25. juulil pandi nurgakivi praegusele [[Riia toomkirik]]ule, kuid [[1215]]. aasta veebruaris – märtsis toimus linnas, mis hävitas Riia linna; tules hävines esimene Toomkirik ning sellega külgnevad hooned. Aastatel 1221-1226 alustas tegevust [[Riia raad]] ning linna omavalitsuse kehtestamisega ühtlasi tunnistati Riia linna, [[Riia piiskop]]i ja [[Mõõgavendade ordu]] võrdõiguslikkust. Riiale omistatakse [[Gotland]]i ([[Visby]]) [[linnaõigused]]. 13. sajandi esimene poolel jätkus linnast välja jäävate territooriumide hoonestus; ehitati [[Püha Vaimu konvent]], [[Riia Püha Jakoobuse kirik]], [[Riia toomkirik]] ja [[Riia toomkapiitel|toomkapiitli]] hoone, teine piiskopiloss jne; linn ümbritsetakse uue kaitsevalliga, mis kulges piki Daugava jõge kuni [[Püha Vaimu konvent|Püha Vaimu konvendini]] ja piki Riia jõge kuni praeguse [[Püssirohutorn]]ini ning otsesuunas piki Torni tänavat.
[[File:Riga-Schwarzhäupterhaus und Roland.jpg|pisi|[[Riia Mustpeade maja]]]]▼
[[8. september|8. septembril]] 1282. aastal sõlmis Riia linn lepingu [[Lüübek]]i ja [[Visby]] linnadega ning alates [[1282]]. aastast kuulus Riia [[Hansa Liit]]u. Riia kujunes aja jooksul [[Vana-Liivimaa]] [[Saksa ordu]] Liivimaa haru ([[Liivimaa ordu]]) valduste ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] keskuseks.
43. rida:
14. sajandi 30-ndatel aastatel kujunes Riia Uue turuplatsi läheduses välja linna haldus- ning avaliku elu keskus - [[Raeväljak]], mille äärde ehitatati uus raekoda ning arvatavasti ka nn Uus maja ehk hilisem [[Riia Mustpeade maja|Mustpeade maja]].
[[File:Riga wodcut 1575.gif|pisi|left|200px|Riia 1575. aasta puugravüüril]]
[[1452]]. aastal sõlmitud [[Kirchholmi leping]]uga said [[Liivimaa ordu]] ja [[Riia peapiiskop]] kaksikvõimu [[Riia]] linna üle ning Riias asetsev Riia peapiiskop ja Liivimaa ordu olid [[15. sajand]]i algusest kuni [[Liivi sõda|Liivimaa sõjani]] ka [[Liivimaa maapäev]]a ning regiooni juhtivad poliitilised jõud.
[[File:Theatrum Vrbium 00119 Riga.jpg|pisi|left|200px|Riia 1610. aastal]]
[[Pilt:Prowincje I RP.svg|pisi|Riia ja Lätimaa [[Rzeczpospolita]] [[Inflanty]] osana]]▼
[[Image:Sw BalticProv en.png|250px|thumb|[[Rootsi suurvõimu ajastu]] Läänemereäärsed dominioonid 17. sajandil]]
[[File:Riga 1650.jpg|pisi|left|200px|Riia 1650. aastal, <small>[[Johann Christoph Brotze]]</small>]]▼
▲[[File:Riga 1650.jpg|pisi|Riia 1650. aastal, <small>[[Johann Christoph Brotze]]</small>]]
Liivimaa ordu ja Riia linna vahel puhkenud nn [[Kümneaastase sõda|Kümneaastase sõja]] ajal (1481-1491) ründasid [[1484]]. aastal linnaelanikud ordumeistri kantsi Riia lossi ja pärast 6-kuulist piiramisrõngas olemist, andis lossi garnison alla ning [[Riia raad]] otsustas lossi maha lõhkuda. [[Liivimaa ordumeister|Liivimaa ordumeistri]] residents viidi üle [[Cēsis]] (eesti k. Võnnu). Ordumeister [[Walter von Plettenberg]]i valitsuse ajal Liivimaa ordu ja Riia linna vägede vahelise [[Neuermühleni lahing]]u tulemusel, mille võitsid orduväed tunnistas Riia peapiiskop ja Riia linn, ordu ülemvõimu Liivimaal ja Kirchholmi leppe järgne olukord taastati, samuti ehitati taas üles Riia ja [[Dünamünde ordulinnus]]ed.
53. rida ⟶ 57. rida:
[[1537]]. aastal alustati Riia uue kindlustussüsteemi väljaehitust, mille käigus loodi kuni 11 m kõrgune mullavall ning veetõkked.
==Riia Rzeczpospolita Inflanty keskusena==
▲[[Pilt:Prowincje I RP.svg|pisi|Riia ja Lätimaa [[Rzeczpospolita]] [[Inflanty]] osana]]
Aastatel [[1558]]–[[1583]] [[Vana-Liivimaa]] aladel toimunud [[Liivi sõda|Liivimaa sõja]] algetapi [[Vene-Liivimaa sõda|Vene-Liivimaa sõja]] tulemusel sõlmis [[Moskva tsaaririik]] [[1582]]. aastal Poolaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ning Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna alad) jäid Poolale ning Riia linn läks, [[7. aprill]]il [[1581]]. aastal Poola kuninga võimu alla, kuid jäi [[1582]]. aastani [[vabalinn]]a staatusesse, Riia oli ka 1561. aastal moodustatud [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütekonna]] keskus.
[[Riia]] linna ümbritsevad maad kuulusid [[Võnnu vojevoodkond]]a ehk Cesise vojevoodkonda. [[Rzeczpospolita]] võimu all ja [[katoliiklus]] Riias ja Liivimaal taastati (Vt. [[Reformatsioon Liivimaal]] ja [[vastureformatsioon]]). {{Vaata|Poola aeg}}, ''[[Liivimaa hertsogkond]]''
78. rida ⟶ 84. rida:
Pärast Põhjasõja käigus 1710. aastal Liivimaa alistumist liideti lätlastega asustatud Põhja-Lätimaa [[Riia kubermang (1713–1722)|Riia kubermang]], kuhu kuulus kolm maakonda: [[Riia maakond]], [[Wendeni maakond]] ja [[Pärnu-Kokenhuseni maakond]].
[[Pilt:Rigische Rathhaus, 1780.jpg|
[[Pilt:Riga1900Toechterschule.jpg|pisi|left|200px|[[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilise Instituudi]] hoone 1900. aastal]] ▼
{{Pildid kõrvuti|paremale|1partofRiga1block.jpg|120|2partofRiga1block.jpg|120|Riia linna plaan, 1802. Johann Christoph Brotze}}
{{Pildid kõrvuti|paremale|1partofRiga2block.jpg|120|2partofRiga2block.jpg|120|Riia linna plaan, 1802.}}
[[Pilt:Operation Albion Map.jpg|pisi|Riia linna vallutamisplaan (1.-5. september [[vkj]]) 1917. aastal ja Eesti saarte vallutamise, [[Operatsioon Albion]]i plaan ]]
==Riia Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus==
[[1710]]. aastast kuulus Riia [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririgi]] võimu alla. Formaalselt kinnitas selle [[Uusikaupunki rahu|Nystadi rahuleping]], mis sõlmiti [[1721]]. aastal.
Liivimaa, Põhja-Läti osa liitmisel [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigiga]] moodustati 1719. aastal [[Riia kubermang]], mille keskus oli Riia linn. 1783. aastal moodustas Venemaa keisrinna [[Katariina II]] Venemaa haldusreformi käigus [[Riia kubermang]]ust [[Riia asehaldurkond|Riia asehalduskonna]], kuid [[1796]]. aastal kaotas [[Venemaa keiser]] [[Paul I]] Riia asehaldurkonna ja taastas [[Balti erikord|Balti erikorra]] Eesti- ja Liivimaa kubermangududes
▲[[Pilt:Riga1900Toechterschule.jpg|pisi|[[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilise Instituudi]] hoone 1900. aastal]]
[[1801]]. aastal [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal moodustati Vene keisririigi piiriäärsetes kubermangudes uuesti kindralkubermangud, [[Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner]] oli ühtlasi ka [[Riia sõjakuberner]]. [[1812]]. aastal, [[Napoleon]]i sõjakäigu ajal Venemaale [[1812. aasta Isamaasõda]]s, tungisid [[Kuramaa]]le Prantsusmaa liitlasest [[Preisimaa]] [[Preisimaa kuningriik|kuningriigi]] väeüksused, mis hõivasid juuli esimesel poolel enamiku Kuramaa kubermangust ja ähvardasid ka [[Riia]] linna. Vägede lähenemisel Riiale lasi Riia kindralkuberner ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kuramaa kubermang]]u tsiviilülemjuhataja [[Magnus Gustav von Essen]] põletada Riia eeslinnad. Tugeva tuule tõttu väljus tuli kontrolli alt ning jättis hulga linnakodanikke peavarjuta (linna 33 000-st elanikust ligi 10 000 jäid koduta).
[[1816]]. aastal asutati [[Riia Börsikomitee]], [[1852]]. aastal avati hobu[[omnibuss]]iliin
[[1857]]. aastal arvati Riia välja Venemaa kindluste nimekirjast ning lammutati linna [[kaitsevall]]id ning aastatel 1857–1863 ehitati Riia ringteede võrk.
1850. aastal alaustati ka [[Riia sadam]]a laiendamist, valmis Idakai ja aastatel 1881–1885 ka Läänekai. [[1852]]. aastal avati telegraafiliin Riia ja Bolderaja vahel ja [[1861]]. aastast avati gaasivalgustusega tuletorn. Algas ka [[Raudteetransport Lätis|raudteetransport areng Lätis]], ehitati [[Riia-Daugavpilsi raudtee]] ning [[Riia raudteejaam]]. [[1871]]. aastal avati [[Riia–Tsaritsõni raudtee]] ja 1872. aastal ehitati raudteesild üle Daugava jõe, luues sujuva ühenduse Venemaa sisekubermangude ja Riia sadama ning areneva tööstuse vahel. [[1898]]. aastal laiendati Riia sadamat veelgi, et vastata suurnenud kaubamahtude nõuetele. Sajandivahetusel oli Riia [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] suurim puiduekspordisadam ja 3. kohal keisririigi [[väliskaubandus]]käibelt.
[[1882]]. aastal avati Riias [[hobutramm]]iliiklus ning linna [[telefonivõrk]]u lülitati esimesed 54 [[telefoniabonent]]i. [[1894]]. aastal alustas Riias tegevust [[Vene-Balti vagunitehas]], [[1898]]. aastal Elektrotehnikatehas (hilisem [[VEF]]i tehas).
===Rahvuslik ärkamisaeg===
154. rida ⟶ 160. rida:
Aastatel [[1940]]–[[1941]] ja [[1944]]–[[1991]] oli Läti [[NSV Liit|NSV Liidu]] poolt okupeeritud ning Riia oli [[Läti NSV]] pealinn.
[[Image:Riga city council.jpg|pisi|[[Riia raekoda|Riia taasehitatud raekoda]]]]
▲[[File:Riga-Schwarzhäupterhaus und Roland.jpg|pisi|[[Riia Mustpeade maja]]]]
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal okupeeris Saksamaa kogu Läti kahe nädala jooksul pärast kallaletungi NSV Liidule ning Riia oli [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] poolt okupeeritud Baltimaadel ja [[Valgevene]]s moodustatud [[Ostland]]i riigikomissariaadi keskus. 1941. aasta sõjasuvel hävinesid Riias ajaloolised Peetri kirikust, [[Riia raekoda]] ja [[Riia Mustpeade maja|Mustapeade vennaskonna maja]]. Nõukogude võimu ajal taastati ainult [[Riia Püha Peetri kirik]], raekoda, Mustapeade maja ja sellega liituva [[Schwabe maja]] varemed aga lammutati ning hooned taasehitati alles 2003. aastaks.
179. rida ⟶ 185. rida:
*[[Riia Mustpeade maja]]
*[[Riia Jeesuse kirik]], viimane Baltimaade suurim puitehitis
{{commonskat|History of Riga}}▼
{{commonskat|Postcards of Riga|Riia ajaloolistel postkaartidel}}▼
{{commonskat|Historical pictures of Riga|Riia ajaloolistel piltidel}}
==Pilte==
<gallery>
193. rida ⟶ 201. rida:
Image:Riga city council.jpg|[[Riia raekoda|Riia taasehitatud raekoda]]
</gallery>
▲{{commonskat|History of Riga}}
▲{{commonskat|Postcards of Riga|Riia ajaloolistel postkaartidel}}
==Vaata ka==
| |||