|
'''Unnepewe''' oli muinaseestlaste [[vanem]] [[Sakala]] maakonnast, [[Henriku Liivimaa kroonika]] teatel [[Lembitu]] vend.
Unnepewe nimi esineb kroonikas vaid ühel korral, pärast vanem Lembitu langemist kui Unnepewe ristisõdijategasakslastega kolm päeva pärast [[Madisepäeva lahing]]ut [[rahuleping]]u sõlmis:
<blockquote><small>''Et venit ad eos frater Lembiti Unnepewe cum aliis, qui remanserant, supplicantes pro pace pristina renovanda. ''<ref>Heinrici Chronicon Livoniae = Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Revalie = Tallinn, XXI 5, lk 180.</ref></small></blockquote>
==Nime tõlgendus ja kasutamine==
Keeleteadlase ja onomastiku [[Eduard Roos]]i järgi on Unnepewe nime tänapäevane tähendus eesti keeles 'Õnnepäev'.<ref>Eduard Roos, "Eesti muistseist isikunimedest". In: [[Keel ja Kirjandus]], 1961, nr 6, lk 341–352</ref> Õnnepäeva nimekuju allalla esineb Unnepewe ka [[Julius Mägiste]] Henriku Liivimaa kroonika tõlkes<ref>"Henriku Liivimaa kroonika". Eesti Päevaleht, 2008, lk 140. Registris (lk 268) on Unnepewe tõlgendus Õnnepäevana antud siiski küsimärgiga. Lk 265 esineb nimekuju Unnepäev alt viitamine Õnnepäeva alla.</ref> ning ka raamatus "Kui Lembitu kutsus..."<ref>[[Evald Tõnisson]], [[Jüri Selirand]], [[Artur Vassar]], "Kui Lembitu kutsus...". Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk ...</ref> Seda nimekuju kasutas juba [[Juhan Luiga]]<ref>http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=693</ref> ning samaSama tõlgendus on ka ajalooportaalis [[Histrodamus]].<ref>[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2149&layer=124&lang=est#2149 Histrodamus: Sakala taasalistumine, 24. september 1217]</ref>, samuti esineb Lembitu vend Õnnepäevana kirjanike [[Juhan Sütiste]], [[Enn Kippel]]i, [[Mait Metsanurk|Mait Metsanurga]] jt loomingus<ref>Enn Kippel, "Meelis", Mait Metsanurk, "Ümera jõel"; Juhan Sütiste, "Ristikoerad"), näitejuht [[Leo Kalmet]]i "Lembitu".</ref> ning ka [[Juhan Luiga]] kirjutistes.<ref>http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=693</ref>
Henriku Liivimaa kroonika 1982. aasta eestikeelset väljaannet teaduslikult kommenteerinud [[Enn Tarvel]] on keeleteadlasele [[Valdek Pall]]ile toetudes arvanud, et [[13. sajand]]i muinaseesti isikunimede puhul ei ole võimalik kindlaks teha nende täpset hääldust.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Chronicon Heinrici Livoniae, 1982, lk-d 19–20</ref> Seetõttu on kroonika väljaandes muuhulgas kasutatud ka nimekuju Unnepewe.<ref>HCL, lk 181, märkus 21: "Nimetused "Õnnepäev", "Unepäev" jms. on puhtoletuslikud ega ole piisavalt põhjendatud".</ref> Sama nimekuju on kasutatud ka [[2012]]. aastal ilmunud koguteoses "Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg".<ref>"Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg". Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut, 2012, lk 48</ref> [[Sulev Vahtre]] on oma teoses "Muinasaja loojang Eestis" (1990) kasutanud aga nimekuju Unnepeve.<ref>"Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227." Tallinn: Olion, lk 127.</ref>
==Kroonika tõlgendusi==
Kuna kroonik märgib ära Unnepewe ja jätab teised vanemad nimepidi mainimata, on võimalik, et teda peeti teistest ülemaks ningja et Unnepewest sai pärast venna surma Lõhavere ja ehk ka Sakala maakonna olulisim vanem. Ent hiljem pole teda kroonikas enam mainitud.
==Unnepewe kirjanduses==
Unnepewe esineb Õnnepäeva nime all [[Mait Metsanurk|Mait Metsanurga]] romaanis "[[Ümera jõel]]" ja [[Enn Kippel]]i romaanis "[[Meelis (Kippel)|Meelis]]"; samuti [[Juhan Sütiste]] näidendis "[[Lembitu (Ristikoerad)]]" ([[1961]]. aastal lavastas selle "Lembitu" nime all [[Leo Kalmet]]).
==Viited==
|
