Unnepewe: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
==Nime tõlgendus ja kasutamine==
Keeleteadlase ja onomastiku [[Eduard Roos]]i järgi on Unnepewe nime tänapäevane tähendus eesti keeles 'Õnnepäev'.<ref>Eduard Roos, "Eesti muistseist isikunimedest". In: [[Keel ja Kirjandus]], 1961, nr 6, lk 341–352</ref> Õnnepäeva nimekuju all esineb Unnepewe [[Julius Mägiste]] Henriku Liivimaa kroonika tõlkes<ref>"Henriku Liivimaa kroonika". Eesti Päevaleht, 2008, lk 140. Registris (lk 268) on Unnepewe tõlgendus Õnnepäevana antud siiski küsimärgiga. Lk 265 esineb nimekuju Unnepäev alt viitamine Õnnepäeva alla.</ref> ning ka raamatus "Kui Lembitu kutsus..."<ref>[[Evald Tõnisson]], [[Jüri Selirand]], [[Artur Vassar]], "Kui Lembitu kutsus...". Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk ...</ref> Seda nimekuju kasutas juba [[Juhan Luiga]]<ref>http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=693</ref> ning sama tõlgendus on ka ajalooportaalis [[Histrodamus]].<ref>[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2149&layer=124&lang=est#2149 Histrodamus: Sakala taasalistumine, 24. september 1217]</ref>
Henriku Liivimaa kroonika 1982. aasta eestikeelset väljaannet teaduslikult kommenteerinud [[Enn Tarvel]] on keeleteadlasele [[Valdek Pall]]ile toetudes arvanud, et [[13. sajand]]i muinaseesti isikunimede puhul ei ole võimalik kindlaks teha nende täpset hääldust.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Chronicon Heinrici Livoniae, 1982, lk-d 19–20</ref> Seetõttu on kroonika väljaandes muuhulgas kasutatud ka nimekuju Unnepewe.<ref>HCL, lk 181, märkus 21: "Nimetused "Õnnepäev", "Unepäev" jms. on puhtoletuslikud ega ole piisavalt põhjendatud".</ref> Sama nimekuju on kasutatud ka [[2012]]. aastal ilmunud koguteoses "Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg".<ref>"Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg". Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut, 2012, lk 48</ref> [[Sulev Vahtre]] on oma teoses "Muinasaja loojang Eestis" (1990) kasutanud aga nimekuju Unnepeve.<ref>"Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227." Tallinn: Olion, lk 127.</ref>
|