Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hallsilm (arutelu | kaastöö)
artikkel muudetud neutraalsemaks
42. rida:
== Mõõgavendade ordu Liivimaa vallutamisel ==
{{Vaata|Liivi ristisõda}}
== Mõõgavendade ordu Eestimaaröövvallutussõda vallutamiseleestlaste vastu ==
{{Vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
[[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eestlaste muistse vabadusvõitluse]] lõpul, aastal [[1226]], kuulus ordule [[Sakala]], [[Alempois]], [[Nurmekund]], [[Mõhu]] ja Põhja-[[Vaiga]]. [[1227]]. aastal saadi [[Taani]]lt juurde [[Revala]], [[Harjumaa|Harju-]], [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Virumaa]]; [[1233]]. aastal Riia piiskopilt ja linnalt osa [[Saaremaa (maakond)|Saaremaad]]. Orduvalduste kaitseks ehitati erinevat tüüpi kindlustusi ja 6 suurt konvendilinnust: [[Aizkraukle ordulinnus|Aizkraukle]], [[Võnnu ordulinnus|Võnnu]], [[Riia ordulinnus|Riia]], [[Sigulda ordulinnus|Sigulda]], [[Tallinna ordulinnus|Tallinn]], [[Viljandi ordulinnus|Viljandi]]. Orduvaldused jagati komtuur- ja foogtkondadeks.
 
== Mõõgavendade ordu koostöö vene vürstiriikidega ==
 
Koos Pihkva vürsti vägedega vallutati Soontagana maalinn ja rüüstati Läänemaad.
 
== Mõõgavendade ordu sõjad vene vürstiriikidega ==
56. rida ⟶ 60. rida:
[[1221]]. aastal piirasid Novgorodi [[Vladimiri vürstiriik|Vladimiri vürstiriigi]] vürsti [[Juri Vsevolodovitš]]i väed koos 600 leedulasega jällegi ordumeistri Võnnu lossi.
 
[[1222]]. aastal vallutasidvabastasid jaeestlaste väed koostöös hävitasid Novgorodi ja Pihkva väedvägedega orduleordu kuuluvadpoolt vallutatud kindlused [[Viljandi]]s ja [[Otepää]]l (mõningatel andmetel koos eestlastest liitlastega).
 
Pärast [[1223]]. aasta [[Ümera lahing (1223)|Ümera lahing]]ut, tegi Pihkva ja Novgorodi 20 000 meheline vägi vürst [[Jaroslav Vsesolod]]i (Suzdali vürsti vend) juhtimisel sõjakäigu Liivi- ja Eestimaale ristisõdijate vastu, et aidata eestlasi võitluses sakslastega. Selle käigus jõuti Tallinnani välja ning vene [[letopiss]]i andmetel "vallutati kogu [[tšuudid]]e maa" - (''«повоевало всю землю Чюдскую»''). Tagasiteel jäeti Jurjevisse ja Otepääle eestlastele toeks venelaste garnisonid, mis aga [[1224]]. aastal orduvägede poolt vallutati ningtappes kõik eestlased ja jättes ellu vaid ühe venelase sõnumiviijaks Pihkvasse. antudVallutatud territooriumil moodustati [[Tartu piiskopkond]]. {{vaata|Tartu lahing (1224)}}
Piiskopkonna rajamisel kujunes välja piir Pihkva vürstiriigi ja piiskopkonna vahel, mis asus 30 km. kaugusel Pihkva linnast.
 
67. rida ⟶ 71. rida:
[[1233]]. aastal pöördusid Mõõgavendade ordu kaitse alla põgenenud koos orduvägedega tagasi ning vallutasid [[Irboska]] (Izborski), kuid mõne aja pärast vallutasid Pihkva ja [[Perejaslavl]]i väed linna tagasi. Jaroslav Vladimirovitš vangistati ja saadeti Perejaslavli, kust ta aga varsti ordu juurde tagasi põgenes.
 
[[1234]]. aastal tegi Vladmiri ja Novgorodi vürst [[Jaroslav Vsevolodovitš]] koos 14-aastase poja [[Aleksandr Jaroslavitš]]i, Pihkva ja Perejaslavli ning Novgorodi vägedega sõjakäigu [[Tartu|DorpatTarbatu]]u piirkonda. [[Emajõgi|Emajõe]] lähedal toimunud lahingus orduväed alistati ja sõlmiti rahulepingu ordumeistri [[Wolquin]]iga, mis kestis neli aastat. Vene ajalootõlgenduse järgi tekkis antud rahulepingu järgi Tartul kohustus maksta Novgorodile [[tribuut]]i.
{{vaata|Tartu maks}}
{{Pildid kõrvuti|paremale|Zakon Kawalerów Mieczowych COA.svg|140|SwordBrothers.svg|120|Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitsat}}