71 107
muudatust
P (→Erinevus) |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
'''Transistor''' (ingl ''transfer'' üle kandma + ''resistor'' takisti) on kolme või enama [[väljaviik|väljaviiguga]] [[pooljuht]]seadis, mida kasutatakse [[elektrisignaal]]ide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.
[[
== Erinevus ==
[[Pilt:NPN-transistor.jpg|pisi|100px|NPN-transistori tähis]]
[[Pilt:PNP-transistor.jpg|pisi|100px|PNP-transistori tähis]]
Eristatakse [[bipolaartransistor
Enamik transistore valmistatakse pooljuhtivast ränist. Kõrgsageduslike mudelite jaoks on kasutusel ka [[galliumarseniid]] ja teised analoogsed materjalid.
=== Transistorite tüübid ===
* [[
* [[
* [[
=== Eelkäijad ===
==Ajalugu==
[[
Esimene transistori [[patent]] anti füüsik [[Julius Edgar Lilienfeld
1942. aastal eksperimenteeris järgmine sakslane [[Herbert Mataré]]
1947. aastal avastasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] teadlased [[John Bardeen]] ja [[Walter Brattain]], et kui panna germaaniumikristalli külge elektrilised kontaktid, siis sellest väljuva elektrivoolu tugevus on oluliselt suurem esialgsest elektrivoolu tugevusest. [[William Shockley]] nägi selles avastuses suurt potentsiaali ning töötas paar kuud avastatud nähtuse mõistmiseks. Tema töö laiendas oluliselt teadmisi pooljuhtide olemusest ning nendega seotud nähtustest.
Esimene ränialuseline transistor töötati välja [[Texas Instruments]]'is [[Gordon Teal]]i poolt aastal 1954. Esimese [[MOSFET]] transistori (metall-oksiid-pooljuht väljatransistori) valmistasid teadlased [[John Atalla]] ja [[Dawon Kahng]] 1960. aastal.
== Eelised ==
Transistor on elektronlambist:
*Palju väiksem
*Ökonoomsem
*Mehaaniliselt vastupidavam
*Pikema tööeaga
*Kiirema töövalmidusega
Transistori puudused võrreldes elektronlambiga:
Bipolaarse transistori volt-amper karakteristik näitab, kuidas sõltub transistori kollektori vool I<sub>c</sub> baasivoolust I<sub>b</sub>. Graafiku horisontaalteljel on kollektor-emitter pinge V<sub>ce</sub> ja vertikaalteljel on kollektori vool I<sub>c</sub>, kusjuures baasi voolu I<sub>b</sub> mõju kujutavad jooned on iga juhu jaoks eraldi joonistatud. Seega on transistori kollektorivool funktsioon baasi voolust ja kollektor-emitter pingest. I<sub>c</sub>=f(I<sub>b</sub>, V<sub>ce</sub>). Tunnusjoon liigub oma teljestikus sõltuvalt temperatuurist, mis muutub kas keskkonna (teised elektroonika seadmed) või oma enese soojenemise toimel.<ref> Tony Fischer-Cripps, "The Electronics Companion", lk 92 "Transistor characteristic"</ref>
Lugedes transistori tunnusjoont selgub, et bipolaarne transistor on kindlates piirides konstantse voolu hoidja (välistame soojusliku kõikumise). See tähendab, et konstantse baasivooluga jääb kollektori vool muutumatuks isegi siis, kui muudetakse pinget, mida transistor juhib. Sellega kaasneb transistori takistuse kasvamine ja suurem soojuse eraldumine
===Töörežiim ja küllastus===
==Kasutamine==
Transistorid on kasutusel peaaegu kõikides [[elektroonika]]seadmetes. Arvuti erinevates osades, eriti [[protsessor]]ites, on ta põhiliseks komponendiks. Nende suurus varieerub mõnekümnest [[nano]][[meeter|meetrist]] (kõrgtehnoloogilised [[
===Bipolaarne transistor lülitina===
Bipolaarset transistori võib kasutada
Bipolaarse transistoriga lülituse skeem on toodud all oleval joonisel koos graafikuga, mis kirjeldab transistori avanemist lülitusel. Baasi voolu mõjutatakse sujuvalt tõusva pingega (0-5V) läbi takisti, et piirata liigset voolu. Baasi voolu asemel mõõdetakse baasi pinget. Transistor juhib 70 oomist takistit ja kollektori voolu asemel mõõdetakse kollektori pinget.
===Bipolaarne transistor võimendina===
Ühise-emitteriga võimendid on disainitud nii, et väike muudatus sisendpinges (
[[
==Vaata ka==
*[[Pn-siire]]
|