Idumea: erinevus redaktsioonide vahel

'''Idumea''' ([[läti keel]]es ''Idumeja'', allikates ka ''Ydumea'') oli ajalooline piirkond 13. sajandi [[Vana-Liivimaa]]l [[Brasla jõgi|Brasla jõe]] alamjooksul [[Koiva jõgi|Koiva]] paremal kaldal, jäädes tänapäeval põhiliselt Kesk-[[Läti]] [[Pārgauja piirkond|Pārgauja]] haldusüksuse territooriumile. 13. sajandi algul ümbritsesid Idumead loodes [[Metsapoole]], edelas [[Turaida (ajalooline piirkond)|Turaida]], kagus [[Jersika vürstiriik|Jersika]] ning kirdes [[Tālava]] alad.

Ajalooallikates esinev piirkonna nimi on laenatud [[piibel|piiblis]] mainitud [[Edom|Idumea]] regioonilt. Tõenäoliselt on seda tehtud kõlalise sarnasuse tõttu tegeliku kohalike rahvaste poolt kasutatud nimega, mis võis olla ''Idumaa'' (või ka ''Vidumaa''), tähendades [[liivi keel]]es kirdesse jäävat maad (''idu'' - kirre, ''maa'' - maa). On välja pakutud, et ka hilisem [[Vidzeme]] regiooni nimi võib olla tulnud Idumea või Idumaa nimest.<ref name="Indrik">[http://www.historia.lv/alfabets/I/In/Indrika%20hronika/teksts/saturs_indr_hr.htm Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. Peatükk X (kommentaar nr 67), peatükk XI (kommentaar 1)]</ref><ref name="Kroonika">Henriku Liivimaa kroonika, =X Heinrici(kommentaar chronicon Livoniae. Ladina keelest tõliknud Richard Kleis34), toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamatlk 1982.69</ref>

Idumea territoorium ja rahvaarv oli suhteliselt väike, [[Riia piiskopkond|Riia piiskopkonna]] koosseisu minnes moodustati temast ainult üks [[kirikukihelkond]].<ref>Indriķa name="Indrik"hronika, X (kommentaar 67)</ref>

Henriku Liivimaa kroonika järgi elasid Idumeas [[idumealased]] ja [[latgalid]]. Tuginedes [[arheoloogia]]le, [[dialektoloogia]]le ning idumealaste nime kasutamise loogikale [[Henriku Liivimaa kroonika]]s on jõutud järeldusele, et idumealased olid tõenäoliselt kas [[liivlased]] või liivlastele lähedane [[läänemeresoomlased|läänemeresoome hõim]].<ref>Indriķa name="Indrik"hronika, X (kommentaar 67)</ref><ref>Henriku name="Kroonika"Liivimaa kroonika, X (kommentaar 34), lk 69</ref>

Idumead mainitakse esmakordselt 1208. aasta [[paavst]] [[Innocentius III]] [[bulla]]s, kus öeldakse, et idumealased (''Idumeos'') koos liivlaste, võndlaste ja osade latgalitega on ristiusu vastu võtnud.<ref>Indriķa name="Indrik"hronika, XI (kommentaar 1)</ref>. Henriku Liivimaa kroonika järgi tehti piirkonna Riia piiskopkonnale allutamisega algust 1206. või 1207. aastal, kui [[Riia]]st saadetud [[preester]] [[Daniel (preester)|Daniel]] seal [[ristimine|ristimist]] ja kiriku ehitamist alustas.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, X (15), lk 69</ref> Piirkonna keskuseks kujunes [[Straupe]].<ref>[http://www.letonika.lv/groups/?title=Idumeja/32102 Latvijas vēstures enciklopēdija. Letonika.lv]</ref>. Hilisemate [[Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Alberti]] ja [[Mõõgavendade Ordu]] vaheliste maade jagamise kokkulepetega määrati Idumea nende alade hulka, mis piiskopkonnale jäävad.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XI (3), lk 75</ref> 1212. aastal pandi senise piirkonna [[foogt]]i [[Theoderich von Buxhövden|Theoderich]]i asemel sellesse ametisse piiskop Alberti teenistusse tulnud endine [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] [[vürst]] [[Vladimir Mstislavitš]], kelle kohtuotsused aga üldist vastuseisu tekitasid, misjärel ta lahkus 1213. aastal Venemaale.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XVI (7), XVII (4) lk 145, 147</ref> 1213.-1214. aasta talvel tuli ta aga uuesti tagasi, ent sattus kohe konflikti tolleaegse Idumea preestri [[Alebrand]]iga, kes süüdistas teda oma kohtuvõimu kuritarvitades kohalike arvel rikastumises, ning Vladimir läks taas Venemaale tagasi.<ref>Henriku name="Kroonika"Liivimaa kroonika, XVII (6), XVIII (2), lk 149</ref>

Piirkond sai [[Liivi ristisõda|Liivi ristisõja]] jooksul korduvalt kannatada Riia piiskopi ja Mõõgavendade Ordu ning nende vaenlaste vahelises sõjategevuses. Eriti rängad olid 1211.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XV (2), lk 119</ref> ja 1218.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXII (4), lk 189</ref> aasta Idumeasse ulatunud rüüsteretked, kus vastavalt eestlaste ning [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] väed põletasid kohalikud külad, kiriku ja vilja, tapsid kättesaadud mehed ning viisid naised ja lapsed vangidena kaasa.<ref name="Kroonika" />

1225. aastal külastas paavsti [[legaat]] [[Modena Wilhelm]] oma [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] ringreisi käigus ka Idumead.<ref>Henriku name="Kroonika"Liivimaa kroonika, XXIX (3), lk 255</ref>