Erinevus lehekülje "Tallinna sõjasadam" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
==Sõjasadama asutamine ja arenguetapid==
[[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|[[Moskva tsaar]] (1682–1721) ja [[Venemaa keiser]] (1721–1725) [[Peeter I]]]]
Tallinna sõjasadama esimesed tööd olid [[2. veebruar]]il 1714 alustatud sadama ja Admiraliteedi (sõjalaevade ehitamise ja remondi[[dokk|doki]]) ehitustööd. Suure osa tööst hävitas [[13. november|13.]]–[[14. november|14. novembril]] [[1716]] tugev torm. [[1718]]. aastal hakkasid sõjasadama tööd venima, sest Peeter I muutis sadama ehituse plaane ja kavatses sõjasadama rajada hoopis [[Paldiski]]sse. [[1721]]. aastal käiski ehitus põhiliselt Paldiskis, kuid jätkus ka Tallinnas. [[1722]]. aastaks olid [[Tallinna Sadamatehased|Admiraliteedi töökojad]] kujunenud linna esimeseks suureks tööstusettevõtteks, kus töötas ligi 250 töölist. [[Admiraliteedi kanal]]i kaldale olid ehitatud [[kasarmu]]id ja Admiraliteedi hooneid, lääne[[muul]]i otsa juurde rannale oli sadama kaitseks rajatud [[suurtükipatarei]]. Täiendavad kaitserajatised olid [[Maar­jamäe]]l ja [[Paljassaare]]l ning merre oli ehitatud sadama kaitseks ka [[fort]].
 
 
[[1763]]. aastal määrati [[Läänemere sadamate peadirektor]]iks krahv [[Burchard Christoph von Münnich]], kes kontrollis arengus seisma jäänud Tallinna sadama seisukorda. Kuni selle ajani oli sõjasadama asutamisel põhirõhk Peeter I soovi arvestades Paldiski suunal, kus oli laevastikule tormide eest varjumiseks soodsam kliima. Tallinna sadama olukorda arutanud komisjon otsustaski rakendada kõik jõud ja vahendid uute kivi[[pulvärk]]idega sadama rajamiseks Tallinna, säilitades seejuures Paldiski kohana, kuhu laevad saaksid tormi eest pakku minna. Tallinna sadam tuli ehitada [[Johann Ludwig Luberas von Pott]]i projekti järgi endisest lääne poole ning mahutama pidi ta 10 [[liinilaev]]a, 10 [[fregatt]]i ja mõned väiksemad laevad. Sadamamüüride kõrguseks nähti ette 19 jalga (umbes 5,8 m) veepinnast.
[[File:Tallinn Admiraliteet ja sadam.jpg|pisi|Tallinn Admiraliteet ja sadam. Ca [[1830]]. aastal]]
 
[[Pilt:Nicholas1.jpg|pisi|[[Venemaa keiser]] (1825–1855) [[Nikolai I]]]]
1790. aasta paiku koondus Tallinna sõjasadamasse peaaegu kogu Venemaa [[Balti laevastik|Läänemere laevastik]]. [[1797]]. aastal ehitati [[Rootsi aeg|rootsiaegsest]] kaubasillast ([[Kaupmehe sild]]) põhja poole kaitsetamm [[Läänemuul]] (Lääne pulvärk), mis moodustas terviku hiljem eraldunud lõunamuuliga. Läänemuul oli ette nähtud sõjalaevade jaoks, kuna olemasolev sadamasild ei pakkunud selleks piisavalt ruumi ega varju. [[1799]]. aastal aga süvendati Tallinna sadamas sõjasadama basseini ja rannale rajati uusi patareisid. Laiendati ka Admiraliteedi töökoda ja tööliste arv tõusis ettevõttes 500-ni.
 
[[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal koostas insener Norberg [[1806]]. aastal Tallinna sõjasadama uue projekti ja selle järgi asuti [[1807|järgmisel aastal]] ka sõjasadamat välja ehitama. Merre, läänemuuli merepoolsest otsast loodesse rajati eraldi [[lainemurdja]] ja sajandi keskel läänemuuli ümberehituse käigus sellega ühendati. Sadama kaitseks pandi püsti 24 kahuriga patarei ja remonditi põhjalikult kindlustusi. [[1813]]–[[1818]] ehitati põhjamuul, [[1844]] valmis idamuul ja [[1850]]–[[1856]] rajati [[Viktoria sild]]. Pärast Idamuuli (Ida pulvärk), mida ehitati pikka aega, valmimist moodustus Tallinnas kaks sõjasadamat: [[Uus sõjasadam]] põhja- ja idamuuli haardes ning [[Vana sõjasadam]] läänemuuli varjus. Vana sõjasadam (Läänemuul) antigi kaubalaevade kasutada ja sellest ajast hakati seda sadamaosa nimetama [[Tallinna Kaubasadam|kaubasadam]]aks.
[[Pilt:The Patarei prison in Tallinn.jpg|thumb|250px|Kaitsekasarm. Makett kujutab hilisemat vangla-aega koos lisaehitistega]]
[[1827]]. aastal hakati vastavalt [[28. veebruar]]il 1827 [[Nikolai I]] kinnitatud Tallinna sõjasadama kindlustamise [[projekt]]ile [[Läänepatarei]] kohale ehitama uut forti, mis ühtlasi pidi kujunema rannakaitseobjektiks. Patarei merekindlus meenutas põhiplaanilt [[sekstant]]i. Merekindluse ehitustööd algasid [[1829]] ja lõpetati [[1830. aastad|1830. aastate]] lõpus juurde- ja ümberehitustöödega. Sõjasadama merekindluse merepoolne kaitseehitis [[Kaitsekasarm (Tallinn)|kaitsekasarm]] jaguneb neljaks sektsiooniks.
Anonüümne kasutaja