Erinevus lehekülje "Riia piiramine (1710)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
|konflikt= Riia piiramine
|osa= [[Põhjasõda|Põhjasõjast]]
|pilt=[[File:Riga plan by DEWITT - GMII.jpg|300px]]
|pilt=
|pildiallkiri=
|aeg= [[27. oktoober]] 17101709 - [[4. juuli]] [[17111710]]
|koht= [[Riia]] linna ümbrus
|tulemus= Vene vägede võit
|osaline2= [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|30px]] [[Moskva tsaaririik]]
|väejuht1=[[Pilt:Lilla riksvapnet.svg|20px]] [[krahv]] [[Nils Stromberg]]
|väejuht2=[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] [[feldmarssal]] [[Boriss Šeremetev]]<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] [[Peeter I]]<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] [[vürst]] [[Anikita Repnin]]<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] kindralleitnant [[Rudolph Felix Bauer]]<br>[[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|20px]] [[Doni kasakad|Doni kasaka]][[ataman]] [[Mitrofan Lobanov]]
|jõud1=
|jõud2=
{{Mall:Põhjasõja sündmused}}
 
==Sõjaline olukord 1719–1710 aastal==
Pärast Rootsi vägede kaotust Ukrainas [[Poltava lahing]]us, alustasid Vene väed Liivimaa lõplikku vallutamist, [[Saksi kuurvürst]] [[August II]] tühistas [[Altranstädti rahu]] ja [[20. august]]il [[1709]] marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i. Stanisław I Leszczyński põgenes välismaale. Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. [[28. juuni]]l 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t. Ka Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.
 
Novembris 1709 hõivasid taanlased 10 000 või 14 000 mehega [[Skåne]]. See oli üks raskemaid sõdasid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] lõi [[28. veebruar]]il [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]]us Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikke. Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.
Pärast Rootsi vägede kaotust Ukrainas [[Poltava lahing]]us, alustasid Vene väed Liivimaa lõplikku vallutamist, teel Riiale vallutasid feldmarssal [[Boriss Šeremetev]]i väed [[Daugavgrīva]] ([[Dünaburg]]i) [[Daugavgrīva kindlus|kindluse]], [[Daugava]] suudmes.
 
Venelased vallutasid [[24. juuni]]l [[1710]] [[Viiburi]], [[15. juuli]]l Riia, [[23. august]]il Pärnu, seejärel [[Paide]] ja [[Haapsalu]], [[26. september|26. septembril]] [[Kuressaare]] ja [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinn]]a. Balti aadelkond sõlmis Venemaaga [[kapitulatsioon]]ilepingud, mis säilitasid nende eesõigused.
 
 
Pärast Rootsi vägede kaotust Ukrainas [[Poltava lahing]]us, alustasid Vene väed Liivimaa lõplikku vallutamist, teel Riiale vallutasid feldmarssal [[Boriss Šeremetev]]i väed [[Daugavgrīva]] ([[Dünaburg]]i) [[Daugavgrīva kindlus|kindluse]], [[Daugava]] suudmes.
 
1709. aasta 27. oktoobril (ukj 6. oktoobril) Riia blokeeriti Vene vägede poolt ja 2. (13. ukj) detsembril suleti linna ümber blokaadirõngas.
Anonüümne kasutaja