Kährik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
25. rida:
Teaduslikult kirjeldas kährikut esimesena [[Suurbritannia|briti]] [[zooloog]] [[John Edward Grey]] [[1834]]. Tema perekonnanimi ''nyctereutes'' tähendab [[kreeka keel]]es 'ööskõndija' ja liiginimi ''procyonoides'' tähendab uus[[ladina keel]]es 'pesukarusarnane', sest [[pesukaru]] ladinakeelne nimetus on ''procyon''.
 
== Levila ==
 
= Kähriku looduslik levila hõlmab [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[Aasia]] ranniku [[Indo-Hiina]] kirdeosast üle Ida-[[Hiina]] ja [[Korea poolsaar]]e kuni [[Primorje]] ja [[Amuurimaa]] lõunaosani. Ta elab ka [[Jaapan]]is.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 236–237, joon. 177, tahvel 31.2</ref> =
 
= Alates [[1934]] on kährikut korduvalt introdutseeritud [[Venemaa Euroopa-osa|Venemaa Euroopa-ossa]], kus ta kiiresti kodunes ja levis laialdaselt [[Karjala]]st põhjas kuni [[Kaukaasia]]ni lõunas. Seejärel tungis ta lääne poole [[Soome]]st põhjas kuni [[Rumeenia]]ni lõunas ning edasi Ida- ja Lääne-[[Saksamaa]]le ning teda on kohatud ka [[Prantsusmaa]]l.<ref name="Loomade elu" /> =
 
= Analoogilised katsetused NSV Liidu Aasia-osas ei õnnestunud. Kõigest üksikutesse kohtadesse [[Kesk-Aasia]]s, [[Kasahstan]]is ja [[Siber]]is jäi ta pidama.<ref name="Loomade elu" /> =
 
= [[Eesti]]s tabati esimene kährik [[1938]], teine [[1947]]. [[1950]] lasti [[Pikknurme]], [[Põlula]] ja [[Lihula]] metskonda lahti 86 [[Kalinini oblast]]ist toodud kährikut, hiljem toodi neid veelgi sisse.<ref name="Kohler">Vilja Kohler. [http://tartu.postimees.ee/201108/tartu_postimees/uudised/344251.php Tulnukas ähvardab inimest üha rohkem] [[Postimees]], 20. november 2008 (Vaadatud 26. veebruaril 2013)</ref> =
 
== Välimus ==
 
= Kähriku tüvepikkus on 55–80 cm, sabapikkus 15–26 cm, [[kondülobasaalpikkus]] ligikaudu 11 cm. Isendid kaaluvad 5–10 kg. Nende eluiga tehistingimustes võib ulatuda 11 aastani <ref>D.W. MacDonald, P. Barrett. "Euroopa imetajad". [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[2002]], lk. 106–107</ref>, looduslikult küll enamasti 3–4 aastat. =
 
= Kährik on jässaka [[kehaehitus]]e, masajate [[jalg]]ade, lühikese [[saba]], väheldase terava [[koon]]u ja teravatipuliste [[kõrv]]adega keskmise suurusega loom. Tema talve[[karvastik]] on erakordselt pikk ja tihe, kuid karm. Üldtoonilt on see [[must]]a kirmega määrdunudhallikaspruun. Näol on silmatorkav maskisarnane muster, mis meenutab [[pesukaru]]. [[Pea]] külgedel on [[põskhabe]].<ref name="Loomade elu" /> =
 
== Eluviis ==
 
= Tavaliselt elab kährik [[urg|urus]]. Ta võib selle ise kaapida, aga võib üle võtta ka [[mäger|mägra]] või [[rebane|rebase]] tühja uru. Kuid ta võib elada ka kaljulõhedes, juurtealustes tühemikes, vanades [[punker|punkrites]] ja [[kaevik]]utes, [[raba]]s turba[[aun]]ades ja maharaiutud [[võsa]] hunnikutes. Niisiis ei ole ta elupaiga suhtes valiv. Enamasti on pesa kõrvalises võsastunud kohas, aga võib asuda ka [[küla]] või [[tee]] lähedal.<ref name="Loomade elu" /> =
 
= Kährik tegutseb peamiselt [[hämarik]]us ja [[öö]]sel, aga vahel päevalgi. Öö jooksul liigub ta soojal aastaajal 10–12 km, aga talvel vaid paarsada meetrit. Erinevalt rebasest ei liigu kährik sirgelt, vaid teeb alatasa haake ja uurib kiirustamata läbi kõik kohad, kust loodab midagi söödavat leida. Tihti kõnnib ta mööda [[veekogu]]de [[kallas|kaldaid]] ja [[koolmekoht]]i. Pehmesse [[lumi|lumme]] vajub ta sügavale sisse ning tekitab sinna oma lühikeste jalgade ja kõhuga vao.<ref name="Loomade elu" /> =
 
= Toidu suhtes ei ole kährikud valivad. Nad söövad õigupoolest kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt [[närilised|närilisi]], kuid ka [[lind]]e ja nende [[muna|mune]], [[konn]]i, [[roomaja]]id, [[putukad|putukaid]], uimaseid [[kala|kalu]] ja [[limus]]eid, samuti [[raibe]]t. Palju võivad nad süüa niisugust taimset toitu kui [[mari|marju]], [[puuvili|puuvilju]] ja [[teravili|teravilju]], eriti [[kaer]]a.<ref name="Loomade elu" /> =
 
= Kährik on ainus koerlane, kes talvel magab. Tõelist talveund neil pole, aga seda nimetatakse [[taliuinak]]uks. Sügiseti koguvad nad rohkelt [[rasv]]a, nii et nende kehakaal suureneb 2 kg. Kuid see ei kehti nende loodusliku levila põhiosas, kuhu talvel lumi maha ei tule, nii et seal on nad aasta ringi aktiivsed. Seal redutavad nad üksnes üksikutel külmadel ja tuisustel päevadel oma urkas. Seevastu Euroopas ja oma loodusliku levila põhjaosas viibivad nad igal aastal [[detsember|detsembrist]] või [[jaanuar]]ist kuni [[veebruar]]i või [[märts]]ini taliuinakus, mille jooksul nende [[ainevahetus]]e intensiivsus langeb ligi veerandi võrra. Siiski võivad nad ka taliuinaku ajal sulailmaga väljas käia.<ref name="Loomade elu" /> =
 
= Kährik on ainus koerlane, kes ei [[haukumine|haugu]]. Selle asemel nad [[urin|urisevad]], millele võib järgneda pikk kaeblik vingumine. Vangistuses on neil täheldatud väga erilist sorti häälitsust, mis esineb nälja korral ja sarnaneb kassi näugumisele. Emaste pärast võitlevad isased klähvivad ja urisevad. =
 
= Kährikul on palju looduslikke vaenlasi. Neid murravad [[hunt|hundid]], [[ilves]]ed, [[rebane|rebased]] ja hulkuvad [[koer]]ad. Ohu korral eelistab kährik vastupanule peitupugemist ja kisategemist, nii et isegi [[krants]] saab temast jagu.<ref name="Loomade elu" /> =
 
[[Pilt:NyctereutesExcrements.jpg|left|pisi|= Kähriku "käimla"]] =
Nad võivad kasutada pikemat aega üht ja sama paika väljaheidete jaoks, millest tekivad võrdlemisi kõrged ekskremendihunnikud.
 
= Nad võivad kasutada pikemat aega üht ja sama paika väljaheidete jaoks, millest tekivad võrdlemisi kõrged ekskremendihunnikud. =
== Haigused ==
 
== Haigused ==
Palju kährikuid sureb [[piroplasmoos]]i ja [[marutaud]]i. Pikaleveninud kevadine üleujutus võib kährikute asurkonnale väga kahjulikult mõjuda, eriti kui see langeb kokku pesakondade urus kasvamise ajaga.<ref name="Loomade elu"/>
 
= Palju kährikuid sureb [[piroplasmoos]]i ja [[marutaud]]i. Pikaleveninud kevadine üleujutus võib kährikute asurkonnale väga kahjulikult mõjuda, eriti kui see langeb kokku pesakondade urus kasvamise ajaga.<ref name="Loomade elu" /> =
Eestis heidetakse õhukitelt metsadesse marutaudivastast [[vaktsiin]]i. See on tublisti suurendanud Eesti kährikute asurkonda.<ref name=Kohler/>
 
= Eestis heidetakse õhukitelt metsadesse marutaudivastast [[vaktsiin]]i. See on tublisti suurendanud Eesti kährikute asurkonda.<ref name="Kohler" /> =
Uuritud kährikutest on 40% nakatunud [[keeritsusstõbi|keeritsusstõppe]]. Keeritsussi sattumine [[inimene|inimese]] organismi lõpeb enamasti inimese surmaga.<ref name=Kohler/>
 
= Uuritud kährikutest on 40% nakatunud [[keeritsusstõbi|keeritsusstõppe]]. Keeritsussi sattumine [[inimene|inimese]] organismi lõpeb enamasti inimese surmaga.<ref name="Kohler" /> =
Haiguste levitamise ja [[kahepaiksed|kahepaiksete]] ohtra hävitamise tõttu näeks valitsus meeleldi, et Eestis oleks kährikuid vähem, aga 2008. aasta seisuga puudus valitsusel veel sellekohane tegevuskava.<ref name=Kohler/>
 
= Haiguste levitamise ja [[kahepaiksed|kahepaiksete]] ohtra hävitamise tõttu näeks valitsus meeleldi, et Eestis oleks kährikuid vähem, aga 2008. aasta seisuga puudus valitsusel veel sellekohane tegevuskava.<ref name="Kohler" /> =
== Sigimine ==
[[Pilt:Raccoon dog with pupsBelarusian Nature and Environment Museum.JPG|pisi|Kährik kutsikatega Valgevene Loodusloomuuseumis]]
Kährikud on [[monogaamia|monogaamsed]]. Neil moodustuvad paarid juba [[oktoober|oktoobris]]-[[november|novembris]], mistõttu [[innaaeg]] möödub enamasti rahulikult ja isastevahelisi võitlusi tuleb harva ette. Innaaeg on veebruaris kuni [[aprill]]is. Emase indlus ei kesta üle 6 päeva, kuid kordub 20–24 päeva pärast, isegi kui emane on juba tiine.<ref name="Loomade elu"/>
 
== Sigimine ==
[[Tiinus]] kestab keskmiselt 59 päeva, aga mõnikord venib 70 päevani. Teateid on koguni 79 päeva kestnud tiinusest. Poegimine toimub [[mai]]s, erandina aprillis või [[juuni]]s, kuid vastsündinud kutsikaid on leitud isegi [[september|septembris]]. Tavaliselt on poegi 6–7, aga vahel kui 16. Sigivus sõltub loomade toitumusest ja ilmast.<ref name="Loomade elu"/>
 
= Kährik kutsikatega Valgevene Loodusloomuuseumis =
== Karusnahk ==
[[Pilt:Raccoon dog 12.jpg|pisi|Vangistuses peetav kährik]]
Kährik on [[karusloom]]<ref name="Loomade elu"/>. Tema karvastik on karm ja ilusaks seda ei peeta, kuid see on vastupidav<ref name="Loomade elu"/>. Siiski ei kasvatata kährikuid üldiselt [[karusloomafarm]]ides vähese rentaabluse tõttu<ref name="Loomade elu"/>: [[hõberebane|hõberebase]] üleskasvatamine nõuab sama palju ressursse, aga tema nahk on hoopis rohkem väärt.
 
= Kährikud on [[monogaamia|monogaamsed]]. Neil moodustuvad paarid juba [[oktoober|oktoobris]]-[[november|novembris]], mistõttu [[innaaeg]] möödub enamasti rahulikult ja isastevahelisi võitlusi tuleb harva ette. Innaaeg on veebruaris kuni [[aprill]]is. Emase indlus ei kesta üle 6 päeva, kuid kordub 20–24 päeva pärast, isegi kui emane on juba tiine.<ref name="Loomade elu" /> =
Eesti jahimehed ei ole kährikute laskmisest eriti huvitatud, sest nende nahku ei ole kusagile müüa. Hiina karusloomafarmides kasvatatud kährikute nahad on turuhinna üsna odavaks muutnud.<ref name=Kohler/>
 
= [[Tiinus]] kestab keskmiselt 59 päeva, aga mõnikord venib 70 päevani. Teateid on koguni 79 päeva kestnud tiinusest. Poegimine toimub [[mai]]s, erandina aprillis või [[juuni]]s, kuid vastsündinud kutsikaid on leitud isegi [[september|septembris]]. Tavaliselt on poegi 6–7, aga vahel kui 16. Sigivus sõltub loomade toitumusest ja ilmast.<ref name="Loomade elu" /> =
== Viited ==
 
== Karusnahk ==
 
[[Pilt:Raccoon= dog 12.jpg|pisi|Vangistuses peetav kährik]] =
 
= Kährik on [[karusloom]]<ref name="Loomade elu" />. Tema karvastik on karm ja ilusaks seda ei peeta, kuid see on vastupidav<ref name="Loomade elu" />. Siiski ei kasvatata kährikuid üldiselt [[karusloomafarm]]ides vähese rentaabluse tõttu<ref name="Loomade elu" />: [[hõberebane|hõberebase]] üleskasvatamine nõuab sama palju ressursse, aga tema nahk on hoopis rohkem väärt. =
 
= Eesti jahimehed ei ole kährikute laskmisest eriti huvitatud, sest nende nahku ei ole kusagile müüa. Hiina karusloomafarmides kasvatatud kährikute nahad on turuhinna üsna odavaks muutnud.<ref name="Kohler" /> =
 
== Viited ==
{{viited}}