Johan Skytte: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
→Elulugu: lisa |
||
4. rida:
==Elulugu==
Johan Skytte sündis Nyköpingi linnapea (''Borgmästare'') Bengt Nilsson Skräddare ja Anna
Schroderuse nime all õppis ta Nyköpingis ja [[Stockholm]]is ning üheksa aastat välismaal; ''Schroderus'' on latiniseeritud vorm tema perekonnanimest ''Skräddare'' ("rätsep"). Pärast naasmist välismaalt [[1602]]. aastal palgati ta Rootsi troonipärija, hilisema [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Gustav II Adolf]]i eraõpetajaks. [[1603]]. aastal tõsteti ta [[aadliseisus]]se, kus ta võttis nimeks ''Skytte'' väljasurnud aadlisuguvõsa järgi, millega ta väitis end ema poolt sugulane olevat.
Schroderuse nime all õppis Skytte Nyköpingis ja [[Stockholm]]is, sai [[1617]]. aastal [[riiginõunik]]uks, oli aastatel [[1622]]–[[1645]] [[Uppsala Ülikool]]i kantsler, tegutses [[Põhja-Soome]] [[laaman]]ina<ref>[[Anders Anton von Stiernman]]: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835 [http://books.google.ee/books?id=z4Y-AAAAcAAJ&hl=en&pg=RA1-PA468#v=onepage&q=&f=false lk.468–469]</ref>, oli [[1629]]–[[1634]] [[Liivimaa]], [[Ingerimaa]] ja [[Karjala]] kindralkuberner, [[1632]]. aastast [[Tartu Ülikool]]i esimene kantsler, [[1634]]. aastast [[Göta õuekohus|Göta õuekohtu]] esimene president, saadik [[Brömsebro rahu]] sõlmimisel [[1645]].▼
[[1610]]. aastal läkitati Johan Skytte [[London]]isse diplomaatilise ülesandega paluda noorele printsile Inglise kuninga [[James I (Inglismaa)|James I]] tütre [[Böömi Elizabeth|Elizabeth Stuart]]i kätt. 1611. aastal sai temast [[Vestmanland]]i kuberner.
Skytte oli ka [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Gustav II Adolf]]i isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Praeguse ülikooli eelkäija Academia Gustaviana avamisel peetud kõnes avaldas ta lootust, et sellest õppeasutusest saavad kasu ka kohalikud rahvad – [[eestlased]] ja [[lätlased]]. ▼
▲
▲Skytte oli ka
Johan Skytte oli [[Uppland]]is [[Grönsö loss|Grönsö]] ja [[Småland]]is [[Strömsrumi loss|Strömsrumi]] härra,<ref>Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA144,M1 lk.144]</ref> ning [[Ingerimaa]]l asuva [[Duderhof]]i [[vabahärra]] ([[1624]]).<ref>Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA65#v=onepage&q=&f=false lk.65]</ref>
Tänini kannab Rootsis terve rida koole Skytte nime, kuid vaid üks neist loodi tõepoolest Johan Skytte algatusel: [[Skytte Kool]] (Skytteanska skolan), mis rajati [[Lycksele]]s [[Lapimaa]]l 1631, kuid kolis 1867. aastal [[Tärnaby]]sse. Selle panuse tõttu suhteliselt mahajäänud Põhja-Rootsi haridusellu nimetati tema järgi 1956. aastal [[Umeå]]s rajatud [[Kuninglik Skytte Selts]].
Tartu Ülikooli 375. aastapäeval [[2007]] avati Tartus Riigikohtu hoone ees [[Johan Skytte monument]].
| |||