Erinevus lehekülje "Korjusepäev" redaktsioonide vahel

Lisatud 1170 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}
14.01. on Maavalla kalendris korjusepäev. Selle püha kohta pole teada või säilinud pea mingit pärimust, kuigi päeva nimi on põline. Soomes
'''Korjusepäev''' on [[12. märts]]il ning tegemist on 6.–7. sajandi [[Rooma paavst]]i [[Gregorius Suur]]e surmakuupäevaga.
ja karjalas on korjusepäev talve poolitaja.
 
Soome teadlase K. Vilkuna arvates on korjusepäev muistne rahva kokkutulekupäev. Korjusepäev jagab huvitaval kombel koos künnipäeva (14.04.), karusepäeva (13.07.) ja kolletamispäevaga
(14.10.) ajastaja neljaks. Seejuures pole ka künnipäev ja kolletamispäev mingil kombel seostunud kirikukalendriga ning on kaotanud suurema osa tähendusest ja kombestikust lähedalolevaile pühile.
 
14.01. on esimene tähtpäev, mille kohta on kõneldud, et siis murtakse pooleks talve selgroog. Järgmised sellised on talihari (17.01.) ja pudrupäev
(02.02.). Sestap on päeva nimetatud ka taliharjaks.<ref />
 
Saardes on kõneldud:
 
<em>Vanad inimesed Saardes teavad kõnelda, et korjusepäevast hakkavat korr
(suur must rähn) metsas puu oksa pihta nokaga põrri laskma. See olla esimeseks
kevade tuleku kuulutuseks. Korjusepäeval võivad juba lapsed kambris paljajalu
soosta. Korjusepäeva peeti ka veidi pühaks, sellel päeval keetnud perenaine
perele söögiks ube-kapsaid. (Eesti Rahvaluule Arhiiv)</em>
 
==Välislingid==
Korjusepäevast [http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=561&op=lugu maavalla sirvlauast].{{BertaLink|korjusepaev}}
 
{{Maausu pühad}}
Anonüümne kasutaja