Aleksander Suur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 90.191.168.23 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Morel.
17. rida:
Oli tähtis, et Aleksandri vallutusretke toetaks enamik Makedoonia [[talupoeg]]i, õukonnaaristokraatia ning hästi relvastatud, tugev ja truu [[sõjavägi]]. Aleksander valmistus sõjaks põhjalikult. Sõda sattus õigele ajale, sest [[Pärsia]]s oli just alanud riigi lagunemine ja keskvõim nõrgenes.<ref name=Antiigileksikon/>
 
Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ja Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aleksander soovis [[Pärsia]] [[Vahemeremaad]]est välja tõrjuda ja tagada loodavas [[maailmariik|maailmariigis]] Makedooniale püsiv ülemvõim. Kuigi juba [[Isokrates|Sokrates]] nimetas Pärsiat "Kreeka rahva põlisvaenlaseks", tuleb Aleksandri sõjakäike hinnata vallutussõdadeks.<ref name=Antiigileksikon/>
 
Aastal [[334 eKr]] ületas ta 48 tuhande jalamehe ja 6 tuhande ratsamehega [[Dardanellid]] ja tungis seega Pärsiasse. Esimene suur kokkupõrge pärslastega toimus [[Granikose lahing]]us<ref name=Antiigileksikon/>, kus Aleksander purustas Pärsia [[Väike-Aasia]] provintside väed. Seejärel liikus ta [[333 eKr]] [[Gordion]]i, kus tal legendi järgi õnnestus avada [[Gordioni sõlm]], ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut<ref name=Antiigileksikon/>. [[Kiliikia]]s astus tema vastu Pärsia suurkuningas [[Dareios III]] koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr [[Issose lahing]]us täieliku võidu ja vangistas Dareiose perekonna. Issose lahingu järel otsustas Aleksander enam mitte leppida esialgsete plaanidega, vaid vallutada terve Pärsia impeerium. Seetõttu lükkas ta Dareiose rahupakkumise tagasi.