Andrei Haritonov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Kui Andrei Haritonov õppis Karpenko-Karõi nimelise Teatriinstituudi teisel kursusel, sai ta kutse tulla mängima Kiini E. Voinochi samanimelise romaani põhjal tehtavas telefilmis. Esimest korda filmis ja kohe peaosas, pealegi nii populaarses ekraniseeringus! 20-aastasele tudengile tõi see roll 1981.aastal Monte Carlo rahvusvahelise telefilmide festivali "Kuldnümfi" ja Ukraina NSV Tarass Ševtšenko nimelise riikliku preemia. Ning muidugi tohutu suure populaarsuse terves Nõukogude Liidus.
Väga menukas oli ka muusikaline film, rokkooper "Joaquin Murieta Täht ja Surm". milles Haritonovil oli taas nimiosa, jällegi romantiline kangelane, seekord aga vaene tšiili nooruk, kes koos paljude omataolistega läks Kaliforniast kulda otsima ja kellest sai omamoodi õilis röövel - kättemaksja gringodele nende ülekohtu ja julmuse eest. Andrei Haritonovi ülesanne oli sedavõrd vastutusrikkam, et filmi aluseks võetud P. Gruško näidend (mis omakorda tugines Pablo Neruda poeemile ja Ladina-Ameerika rahvaste folkloorile) oli noorte seas saanud ülipopulaarseks, ka heliplaat selle muusikaga (helilooja A. Rõbnikov) oli levinud
Paljudel vaatajatel on kahtlemata veel meeles Haritonovi Lance Agatha Christie romaani põhjal vändatud detektiivfilmis "Musträstaste saladus". See erines eelnimetatuist kardinaalselt. On ju filmis kaua aega sümpaatsena tundunud Lance oma ahne ja kalgi perekonna kõige paadunum liige, kes söandab varandusvõitluses minna kaugemale kui ükski teine. Muide, Miss Marple'it selles filmis mängis Ita Ever.
Andrei Haritonov on kaasa teinud veel paljudes kino- ja telefilmides: "Jaroslav Tark", "Assol", "Granaadisaartel"
Ühes intervjuus ütles Andrei Haritonov, et tema arvates pole vaja loobuda ühestki pakutavast rollist, on ju huvitav katsetada end ootamatutes ülesannetes. Näitleja tahaks mängida nii nüüdisaegset kui klassikalist repertuaari, tema unistuseks on Treplev Tšehhovi "Kajakas". Meeleldi mängib ta
|