Linnugripp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
[[Pilt:Colorized_transmission_electron_micrograph_of_Avian_influenza_A_H5N1_viruses.jpg|pisi|Värvitud [[Transmissioonelektronmikroskoop|TEM]] pilt linnugripiviirusest (kuldne) [[epiteel]]irakkudes (rohelised) <small>(Allikas: Dr. Erskine Palmer).</small>]]
'''Linnugripp''' (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on [[viirus]]haigus, mis tabab peamiselt kodulinde ([[kana|kanu]], [[hani|hanesid]], [[part]]e jt), harvem ka [[siga|sigu]].
Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, sh on viirusetüüp [[A(H5N1)]] ohtlik inimestele.<ref>Mari Järvelaid, [http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Nakkushaigused/J2rvelaid_linnugripp.pdf Linnugripp A(H5N1) inimesel – mis on teada senisest kogemusest], Eesti Ekspressi Kirjastuse AS, Moodne Meditsiin, detsember 2005, Veebiversioon (vaadatud 11.01.2014)</ref>
Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge [[patogeensus]]ega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik.▼
▲Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge [[patogeensus]]ega linnugripi korral on lindude [[suremus]] praktiliselt täielik.
Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändavad veelinnud, kes ise seda taudi tihti ägedas vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja vee kaudu; seda võivad edasi kanda koerad, kassid, närilised ja ka inimesed, samuti saastunud transpordivahendid jt esemed. Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C ning levinumate desinfektantide toimel. ▼
▲
Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude uimasus, isutus, hingeldamine, kõhulahtisus, harja, lokutite ja näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm.▼
▲Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude [[uimasus]], [[isutus]], [[hingeldamine]], [[kõhulahtisus]], [[harja]], [[lokutid|lokutite]] ja näopiirkonna [[turse]],
==Linnugripi levik==
14. rida ⟶ 15. rida:
Maailma Loomade Tervise Organisatsioon [[OIE]] avaldab koduleheküljel informatsiooni ka linnugripi (ja selle tüvede) levikuga seonduvalt.<ref>World Organization of Animal Health.</ref>
==A(H5N1)viirustüvi==
== Vaata ka ==▼
===Linnugripp viirustüvi A(H5N1)inimesel===
* [[Gripp]]▼
Tänaseks on teada, et linnugripp levib nii lindudelt inimestele kui ka inimeste hulgas. Inimeste kaudu levib linnugripiviirus A(H5N1) [[piisknakkus]]ena ja piisktuumadena, nii otseses kui kaudses kontaktis nakkusallikaga ja ka ise kätega nakkustekitaja konjunktiivide [[limaskest]]ale või [[ülemised hingamisteed|ülemistesse hingamisteedesse]] viies. Viirus paljuneb arvatavasti maosooletraktis.<ref>Mari Järvelaid, [http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Nakkushaigused/J2rvelaid_linnugripp.pdf Linnugripp A(H5N1) inimesel – mis on teada senisest kogemusest], Eesti Ekspressi Kirjastuse AS, Moodne Meditsiin, detsember 2005, Veebiversioon (vaadatud 11.01.2014)</ref>
Inkubatsiooniperiood on 2 — 6 päeva.
== Viited ==▼
====Haigusnähud====
Linnugrippi A (H5N1) nakatunud patsientide esimesteks haigusnähtudeks on [[kehatemperatuur]]i tõus üle 38 ºC ja [[alumised hingamisteed|alumiste hingamisteede]] sümptomid, [[diarröa]], [[oksendamine]], [[kõhuvalu]], [[pleuravalu]], [[ninaverejooks]], igemete veritsemine jt.
*[[World Organization of Animal Health]]. [[OIE]] ''Update on higly pathogenic avian influenza in animals (TYPE H5 and H7), [http://www.oie.int/en/animal-health-in-the-world/update-on-avian-influenza/2013/ Veebiversioon (vaadatud 27.04.2013)]▼
Esimesel võimalusel pöörduda perearsti poole ehk [[EMO]]sse, et arst määraks sobiva ravimikuuri viirusevastaste ravimitega.
====Suremus====
Suremus on kõrge ka haiglaravil olnud patsientide puhul.
▲== Vaata ka ==
▲* [[Gripp]]
▲== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
* [http://www.linnugripp.ee Põllumajandusministeeriumi infoportaal]
* [http://www.who.int/mediacentre/factsheets/avian_influenza/en/index.html Maailma Tervishoiuorganisatsiooni teabeleht (inglise keeles)]
▲*[[World Organization of Animal Health]]. [[OIE]] ''Update on higly pathogenic avian influenza in animals (TYPE H5 and H7), [http://www.oie.int/en/animal-health-in-the-world/update-on-avian-influenza/2013/ Veebiversioon (vaadatud 27.04.2013)]
*''[http://www.cdc.gov/flu/news/first-human-h5n1-americas.htm First Human Avian Influenza A (H5N1) Virus Infection Reported in Americas]'', Veebiversioon (vaadatud 11.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*[http://www.postimees.ee/2655558/kanada-teatas-esimesest-h5n1-linnugripi-surmajuhtumist Kanada teatas esimesest H5N1 linnugripi surmajuhtumist], 09. jaanuar 2014, Veebiversioon (vaadatud 11.01.2014)
[[Kategooria:Haigused]]
| |||