Austerlitzi lahing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
21. rida:
== Eellugu ==
Eelnevalt oli [[Napoleon|Napoleon Bonaparte]] võitnud austerlasi [[Ulmi lahing|Ulmi lahingus]] ning ettevaatlik Vene vägede ülemjuhataja [[Mihhail Kutuzov]] tõmbus oma vägedega tagasi itta, jättes [[Viin]]i ja selle suured laskemoonalaod prantslastele. Samas kasutas Kutuzov nn. [[põletatud maa]] taktikat ning Napoleon püüdis läheneva talve ja Austria vägede uuesti koondumise kartuses astuda võimalikult kiiresti liitlasvägedega otsustavasse lahingusse. See võimalus saabus 110
[[File:Napoleon.Austerlitz.jpg|300px|thumb|right|Napoleon Austerlitzi lahingus. [[Jacques François Joseph Swebach-Desfontaines]]]]
Napoleoni strateegilistele oskustele tuli kõvasti kasuks see, et liitlasvägede juures olid nende riikide monarhid - [[Venemaa keiser]] [[Aleksander I]] ja [[Saksa-Rooma keiser]] [[Franz II]] (mistõttu seda lahingut nimetatakse ka '''Kolme keisri lahinguks'''), nimelt ei pääsenud liitlasvägede ülemjuhataja Kutuzovi sõna maksvusele ja see oli üks paljudest tähtsatest teguritest mis maksis liitlastele valusalt kätte. Liitlastele oli kahjuks ka nende omavaheline halb läbisaamine, kehv staabitöö ja nad ei suutnud ka keerukaid manöövreid vajaliku kiirusega ja kooskõlastatult sooritada. Prantslased olid aga kõrgelt motiveeritud, oma aja tipptasemel ohvitseride ja sõjaväeliste oskustega. Taktikalistelt oskustelt olid nad vaieldamatult parimad maailmas.
| |||