Endel Tulving: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
rootsi kta
Resümee puudub
16. rida:
== Akadeemiline karjäär ==
 
Oma doktorantuuri lõpuperioodil 1956. aastal alustas tööd [[Toronto Ülikool]]is lektorina, kus töötas kuni emeriteerumiseni 1992. aastal. Endel Tulving valiti [[Toronto Ülikool]]i korraliseks psühholoogiaprofessoriks 1965. aastal. Erilise tunnustusena valiti ta 1985. aastal Toronto ülikooli ülikooliprofessoriks (''university professor''). Paralleelselt tööga Torontos oli ta aastatel 1970-19751970–1975 professor ka [[Yale'i Ülikool]]is. Tulving on töötanud aastatel 1974-19801974–1980 Torontos ka psühholoogia osakonna dekaanina. Pärast emeriitprofessori tiitli saamist on Tulvingu sidemed oma ''alma mater'''iga säilinud. Suurema osa ajast aga tegeleb ta teadusega Rotmani uurimisinstituudis (''Rotman Research Institute'') Baycresti Keskuses Tanenbaumi õppetooli kognitiivse neuroteaduse professorina. Tal on samuti Clark Way Harrisoni külalisprofessori koht (''Distinguished Visiting Professorship'') [[Washingtoni Ülikool]]is [[Saint Louis]]'is.
 
Endel Tulving on olnud ja on paljude teadusajakirjade toimetuskollegiumites (nt ''Psychological Research, European Journal of Cognitive Psychology, Journal of Experimental Psychology'' jmt). Ta oli aastatel 1969-19721969–1972 ajakirja ''Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior'' peatoimetaja. Tema avaldatud teaduspublikatsioonide hulk ulatub sadadesse. Paljud nendest on saanud klassikalisteks artikliteks või raamatuteks. Ta kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus. <ref>[Bachmann, T., Maruste, R. (2003). ''Psühholoogia alused''. Tallinn: Ilo]</ref>
 
Endel Tulvingu uurimisalaks on olnud mälu. Tema poolt avastatud nähtuste või loodud mõistete seas on subjektiivne organisatsioon, sisendi ja väljundi interferents, erinevus olemasoleva ja kättesaadava informatsiooni vahel, meenutusajendid (''retrieval cue''), ajendist sõltuv unustamine (''cue-dependent forgetting''), Tulving-Colotla esmase mälu indeks, meenutatavate sõnade ja nimede äratundmise nurjumine, reduktsiooni meetod mälujälgede struktuuri kindlakstegemiseks, Tulving-Wisemani funktsioon, mis seob äratundmist ajendatud [[meenutamine|meenutamisega]], kodeerimise spetsiifilisus, sünergiline ekfooria, salvestamise/ammutamise interaktsioon, pertsptiivse ja ekfoorilise sarnasuse seosed äratundmisel, [[episoodiline mälu|episoodilise]] ja [[semantiline mälu|semantilise mälu]] eristamine, erinevus noeetilse ja autonoeetilise teadvuse vahel, stohhastiline sõltumatus pertseptiivse praimimise ja eksplitsiitsete mälunäitajate vahel ja lõpuks pertseptiivne praimimine kui kvaasimälu süsteem.
25. rida:
== Episoodiline ja semantiline mälu ==
 
1972. aastal avaldas Endel Tulving artikli, mis põhjustas revolutsiooni [[mälu]] uurimise valdkonnas. Artikli sõnumiks oli, et inimese mälu pole üks, vaid jaguneb kahte üksteisest põhimõtteliselt erituvaks mälusüsteemiks - [[episoodiline mälu|episoodiliseks]] ja [[semantiline mälu|semantiliseks]].
 
Episoodiline mälu on süsteem, mis kogub infot ajaliselt märgistatud sündmuste ning nende ajalis-ruumiliste suhete kohta. Semantiline mälu teiselt poolt on mälu, mis on vajalik keele kasutamiseks. See on mentaalne tesaurus, organiseeritud teadmiste kogu,mida inimene omab sõnade ja teiste verbaalsete sümbolite kohta, nende tähenduste ja tähistuste kohta, nende omavaheliste suhete kohta, sümbolite ja mõistetega ümberkäimise reeglite, valemite ja algoritmite kohta. <ref>[Tulving, E. (2002). ''Mälu''. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus]</ref>
38. rida:
 
Tulvingu otsesel toetusel leidis aset mälupsühholoogia konverents [[Tallinn]]as, mille tulemusena valmis 2000. a kogumik ''Memory, consciousness, and the brain: The Tallinn Conference'', Psychology Press, toimetajaks Endel Tulving. <ref>[Bachmann, T., Maruste, R. (2003). ''Psühholoogia alused''. Tallinn: Ilo]</ref>
 
[[10. jaanuar]]il [[2014]] jõudis Eestisse [[Eesti Rahva Muuseum]]is hoiustamiseks osa tema arhiivist.
 
== Tunnustused ==
64. rida ⟶ 66. rida:
 
* Tulving, E. (1983). ''Elements of Episodic Memory''. Oxford: Clarendon Press/Oxford University Press. (Eesti keeles on ilmunud selle lühiülevaade kogumikus "Mälu")
* Tulving, E., Pearlstone, Z. (1966). Availability versus accessibility of information in memory for words. ''Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior'', 5, 381-291381–291.
* Tulving, E., Madigan, S. A. (1970). Memory and verbal learning. ''Annual Review of Psychology'', 21, 437-484437–484.
* Tulving, E. (1972). Episodic and semantic memory. Ilmunud E. Tulvingu ja W. Donaldsoni toimetatud kogumikus ''Organization of Memory''. New York: Academic Press.
* Tulving, E., Schacter, D. L., Stark, H. A. (1982). Priming effects in word-fragment completion are independent of recognition memory. ''Journal of Experimental Psychology: Learning, Memory, and Cognition'', 17, 595-617595–617.
* Tulving, E., Schacter, D. L. (1990). Priming and human memory. ''Science'', 247, 301-306301–306.
* Tulving, E., Craik, F. (2000). ''The Oxford Handbook of Memory''. Oxford: Oxford University Press.
* Tulving, E. (2000). ''Memory, consciousness, and the brain: The Tallinn Conference''. Hove: Psychology Press.
* Tulving, E. (2002). Episodic memory: From mind to brain. ''Annual Review of Psychology'', 53, 1-251–25.
* Habib, R., Nyberg, L., Tulving, E. (2003). Hemispheric asymmetries of memory: the HERA model revisited. ''Trends in Cognitive Sciences'', 7, 241-245241–245.
* Rosenbaum, R. S., Stuss, D. T., Levine, B., Tulving, E. (2007). Theory of mind is independent of episodic memory. ''Science'', 318, 23.
* Dudai, Y., Roediger III, H. L., Tulving, E. (2007). Science of memory. ''Oxford Scholarship Online Monographs'', May 2007, pp. 1-111–11(11).
* Kim, A. S. N., Vallesi, A., Picton, T. W., Tulving, E. (2009). Cognitive association formation in episodic memory: Evidence from event-related potentials. ''Neuropsychologia'', 47, 3162-31733162–3173.
 
== Välislingid ==