Tallinna Linnateater: erinevus redaktsioonide vahel

Aastal [[1992]]. asusid teatri etteotsa kaks meest -– peanäitejuht [[Elmo Nüganen]] ja direktor [[Raivo Põldmaa]]. Teater nimetati ümber '''Tallinna Linnateatriks'''. Üksteise järel võeti kasutusele uusi ja põnevaid mängupaiku.

[[1995]]. aasta suvel võeti esmakordselt kasutusele Linnateatri siseõu ehk [[Tallinna Linnateatri Lavaauk|Lavaauk]]. Kummaline nimi anti mängupaigale seetõttu, et just seal pidi projekti järgi asetsema tulevase teatrimaja suur saal. Avalooks oli Elmo Nüganeni "Kolm musketäri", mida tänu ootamatult suurele publikumenule mängiti kolm suve järjest. [[2003]]. aasta maikuuks ehitati Lavaauk taas täiesti ümber -– seal esietendus Elmo Nüganeni lavastuses muusikalavastus "Kaotajad".

27. märtsiks [[1999]], [[rahvusvaheline teatripäev|rahvusvaheliseks teatripäevaks]] avas Linnateater pidulikult oma uue maja. Uues majatiivas leidub ka kaks teatrisaali -– pisike ja hubane Kammersaal ning Linnateatri suurim ja moodsaim mängupaik, Taevalava, mis mahutab kuni 200 pealtvaatajat. Oma suurusest hoolimata on mänguruum üles ehitatud kui ''black-box'', samuti on ta varustatud hea valguspargi ning uusima lavatehnikaga. Taevalava avas vahetult enne 2000. aasta saabumist [[William Shakespeare]]’i "Hamlet" Elmo Nüganeni lavastuses. 2003. aasta kevadel avati taas uus mängupaik -– 14. sajandist pärit Hobuveski, mis asub aadressil Lai 47. Uue mängupaiga avalooks sai [[Jaanus Rohumaa]] luulelavastus, mis baseerub [[Doris Kareva]] luulekogul "Mandragora".

Linnateatris mängitakse nii maailmaklassikat kui kaasaegset väärtdramaturgiat. Tähelepanu pööratakse ka uuele eesti draamale -– Linnateatris töötab näitlejana [[Jaan Tätte]], kes on ühtlasi ka üks eesti paremaid näitekirjanikke. Linnateatri mängukavas on ka Tätte uusimad näidendid "Sild", "Palju õnne argipäevaks!" ning "Meeletu".

Teatri peanäitejuht [[Elmo Nüganen]] on Eesti hinnatumaid lavastajaid, tuntud eelkõige oma suurejooneliste klassikatõlgenduste poolest. Tema lavastused (nt. [[William Shakespeare]]'i "Romeo ja Julia", [[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]]’ "[[Kolm musketäri]]" ja "Musketärid -– kakskümmend aastat hiljem", [[Anton Tšehhov]]i "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver", [[Fjodor Dostojevski]] "Kuritöö ja karistus", William Shakespeare’i "Hamlet", [[Anton Hansen Tammsaare]] "Tõde ja õigus") on olnud Linnateatri repertuaaris alati olulisel kohal ning teatrit ka festivalidel väärikalt esindanud. Nüganen on enda ümber koondanud loonud võimeka, elujõulise ja noore trupi, millele ei käi üle jõu ükski žanr ega mängulaad.

Eva Klemetsi esimeseks tööks Linnateatris oli [[Frank McGuinness]]i "Et keegi mind valvaks", mis esietendus 2003. aastal ning millega ühtlasi avati Linnateatri uus mängupaik -– Köismäe torn. Mart Kolditsa töötlus [[Viktor Pelevin]]i romaanist "Tšapajev ja Pustota" (2003) tõi talle hooaja parima lavastaja nimetuse ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] teatriankeedis arvamust avaldanud kriitikutelt.